Levikom kaebas Katri Raiki suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuse edasi

 (17)
Katri Raik.
Katri Raik.Foto: Jaanus Lensment

Levikom ei nõustu riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juhi Katri Raiki suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsuses toodud prokuratuuri põhjendustega ning kaebas selle edasi riigiprokuratuuri.

Levikomi hinnangul on erikomisjoni 16.jaanuaril toimunud koosoleku protokollis valikuliselt muudetud ja välja jäetud just 5G sageduslubade konkursiga seonduvaid korruptiivsete tunnustega ja kartellile viitavaid osasid. Levikomi eesmärgiks on, et riik väljastaks uue põlvkonna teenusteks vajalikud sagedusload õiglaselt, läbipaistvalt ja turuosalisi võrdselt koheldes.

Levikom märgib teates, et 16. jaanuaril toimus riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istung, milles osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut, sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ning Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak ning mis oli ajendatud Levikomi avaldusest 5G sageduslubade konkursiga seonduva suhtes.

Korruptsioonivastase erikomisjoni istungi protokoll avalikustati 27.jaanuaril, millest ilmnes, et selles on kallutatult moonutatud sõnastusi või jäetud olulised sõnavõtud üldse välja. Selliselt sõnastusi muutes ja valikuliselt neid protokollis kajastades on Levikomi hinnangul püütud varjata 5G sageduslubade väljastamisega seonduvat korruptiivset ja kartelli kokkuleppele viitavat käitumist. Seetõttu esitas Levikom 18.veebruaril prokuratuurile kuriteoteate Katri Raiki suhtes mõjuvõimuga kauplemise ja ametialase võltsimise alusel, mille menetlemise otsustas prokuratuur 26.veebruaril jätta alustamata.

Seotud lood:

Otsuse edasikaebuses osundab Levikom kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte piiranguteta toimimisele menetluse alustamise otsustamisel, mida prokuratuur ei saa iseseisvalt korrigeerida ning viitab karistusseadustikule, mille kohaselt on ametialase võltsimisena karistatav iga dokumendi tunnustele vastava akti võltsimine. Seetõttu ei pidanud Levikom prokuratuuri seisukohti kuriteoteate vormiliste puuduste ja tunnuste puudumise kohta piisavaks ning esitas kaebuse riigiprokuratuurile.

Levikom on alates 2018.aastast üritanud veenda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit (MKM), et see ei eelistaks 5G sageduslubade väljastamisel välismaiseid mobiilioperaatoreid Elisa, Telia ja Tele2 ning ei blokeeriks teiste uue põlvkonna teenuste ja võrkude pakkujate turuletulekut ega võtaks olemasolevat sagedusressurssi juhtmeta maainterneti pakkujatelt jõuga ära. "MKM on täielikult ignoreerinud ka Levikomi kompromissettepanekut, mis võimaldaks mobiilsideks kasutatava 5G sagedusala osa anda täielikult mobiilioperaatorite kasutusse. Selle alusel esindab MKM Levikomi hinnangul kallutatult ja Eesti avalike huvide vastaselt turgu ühiselt valitsevate mobiilioperaatorite ärihuve," märgib Levikom