Enim vähenes kütuste väljavedu (-57%), mis kokkuvõttes moodustas ekspordi langusest ligikaudu kolmandiku. Suurema panuse andis ka masinate ja seadmete ning mööbli väljaveo vähenemine.

Sarnast trendi näitas ka juuni lõpus avaldatud tööstustoodangu statistika, mille kohaselt toodangu maht kahanes mais aasta varasemaga võrreldes 18%. Lähikuude osas on tööstuse tulevik endiselt tume. Eksporditellimuste hulk on drastiliselt kahanenud ning tellimuste taastumise osas on ettevõtjad pessimistlikumad kui kunagi varem. Lisaks püsib nafta hind jätkuvalt madalal ja CO2 kvoodi hind kõrgel ning see on piduriks Eesti õlisektori tootmisele ja ekspordile.

Erinevalt tootmisettevõtetest võivad kohalikud kaupmehed veidi kergemalt hingata. Peale kaubanduskeskuste taasavamist mai keskel leidsid inimesed kiiresti taas tee poodidesse. Aprillis ligemale viiendiku võrra vähenenud jaemüük põrkas mais kenasti üles tagasi ning eelmise aasta mai müügimahule jäädi tänavu alla vaid 1% võrra. Liigselt etteruttavaid järeldusi ei tasu ühe kuu näitajate põhjal siiski teha, sest osaliselt oli inimeste käitumise taga kindlasti ka nädalatega kogunenud frustratsioon kodus istumise tõttu. Tarbimisele on tugevat positiivset mõju avaldanud valitsuse abimeetmed, täpsemalt Töötukassa töötasu toetuse meede, mis on majandustegevuse seiskumisest hoolimata hoidnud inimeste sissetulekud alles.

Tõehetk saabub majanduses sügisel kui inimesed on suvepuhkustelt tagasi ning töötukassa abimeetmed on lõppenud. Tõenäoliselt kasvab töötute hulk riigis hüppeliselt ja vähenenud sissetulekud hakkavad survestama nii kohalikke kaupmehi, teenusepakkujaid kui ka tootmisettevõtteid. Viiruse võimaliku teise laine osas ei ole seniseni selget seisukohta ning isegi kui Eesti suudab viiruse kontrolli all hoida on majanduse seisukohast olulisemgi kuidas tulevad sellega toime ülejäänud riigid meie ümber.