LHV juht: pensioniks kogumise lõpetamisest räägivad poliitikud, kelle pension on mitmete hüvedega kaitstud
„Pensioniteks kogumise lõpetamisest räägivad poliitikud, kelle pension on mitmete hüvedega kaitstud ja tagatud. Nende jaoks on tegemist fiskaalse probleemi lahendamisega, kus riigipoolse panuse asemel teise sambasse saab seda kasutada tänaste pensionite tõstmisel. Jäetakse ütlemata, et see ei ole jätkusuutlik ning toob endaga kaasa pensioniea või maksude tõusu," lausus Toomsalu.
Ta märkis, et vabatahtlikuks muutuva kogumise lõpetavad kõige suurema tõenäosusega just riskigruppi kuuluvad inimesed. „Küüniline on soovitus selle asemel kodulaenusid tagasi maksta."
„Kui keskmise aktiivselt juhitud fondi tootlus on olnud kuni 4% – progressiivsete fondide keskmine tootlus on aga viimasel kümnel aastal olnud lausa ca 6% – siis keskmise kodulaenu intress on vahemikus 2-3%. Miks peaks tootlikuma vara arvelt maksma tagasi väiksema intressiga laenu. Sama küünilline on näide, et kontodele on kogunenud 7 miljardit eurot. Esiteks on need hoiused kontsentreerunud ja mediaanhoiuse suuruseks on alla 1000 euro ning teiseks ei paku need hoiused samaväärset tootlust," selgitas Toomsalu.
SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst ei pea ka laenude tagasimaksmisega kiirustamist mõistlikuks, kuna selle ennetähtaegselt tegemine võib kaasa tuua täiendavaid kulutusi.
Riigi usaldusväärsus saab suure löögi
Holst märkis ka, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel saaks riigi usaldusväärsus suure löögi, sest kaoks usk tulevaste reformide järjepidevusse. „Palju on võrreldud ärimaailmas selliseid juhtumeid n-ö püksi tegemisega. Algul on justkui soe, aga pärast halb. See pole hea võrdlus, aga see on niimoodi," sõnas ta.
Ta rõhutas, et praegusel hetkel saab vaid spekuleerida, millistel tingimustel üldse võiks olla võimalik teisest sambast raha välja võtta, sest täpsemaid plaane praegu pole. Holsti sõnul ei saa välistada, et raha väljavõtmiseks luuakse halvad tingimused ning keegi ei tahagi seda teha.
„Aga kui seda saab kergekäeliselt teha ja olulisi finantsilisi ning muid takistusi ei ole, siis arvan, et väga suur hulk inimesi kasutab seda tõesti. Kindlasti jõuab see raha tarbimisse," rääkis ta. „Jaekaubandus kasvab. Palju on räägitud sellest, kui palju on meil ostukeskusi aga ikka tehakse juurde. Ükski neist pankrotti ei lähe. Inimeste käitumisharjumused on nii sügavalt juurdunud."
Holst möönis, et laenude tagasimaksmise asemel võib aga toimuda hoopis vastupidine. Ehk kui inimesele langeb sülle suurem summa raha, siis kasutab ta seda hoopis eluasemelaenu sissemakseks.
Elanikkonna kiire vananemine
Swedbank Investeerimisfondid AS juhatuse esimees Kristjan Tamla tõi välja, et kui pensionisüsteemi muutmise vajadust näevad erinevad inimesed erinevas valguses, siis ühe asja vastu ei vaidle keegi. Selleks on Eesti elanikkonna kiire vananemine.
„Kui täna on meil Eestis ühe pensioniealise kohta 3 tööealist inimest, siis 10 aasta pärast 2,4 ja 20 aasta pärast Eurostati andmetel vaid 2,2. Seda trendi ei mõjutaks isegi hüppeline sündimuse kasv, sest täna sündivad inimesed ei jõua tööturule veel 20 aasta jooksul," selgitas Tamla. „Lihtsustatult tähendab elanikkonna selline vananemine, et iga töötav inimene peab tulevikus panustama pensioniealiste ülalpidamisse tänasest rohkem."
Antud probleemi leevendamiseks on tema sõnul kolm võimalust: tõsta pensioniiga, suurendada pensionikulutusi riigieelarvest või suurendada (era)säästude osakaalu pensionisüsteemis, motiveerides inimesi endid ja ettevõtteid inimeste eest aktiivsemalt säästma.
Holst ütles, et teise samba vabatahtlikuks muutmine paneb löögi alla võimekuse tagada tulevikus pension teatud tasemel ja suurendaks järgmiste põlvkondade maksusurvet. „Peaksime mõtlema neid samme, kuidas tagada järgmistele põlvkondade väiksem maksusurve. Me ei tea, milline saab tööjõukonkurents tulevikus olema. Vabalt võib olla, et meie lapsed on palju keerulisemas olukorras," sõnas SEB elu- ja pensionikindlustuse juht.
Mida muuta?
Kristjan Tamla tõi välja kolm soovitust, mida tuleks pensionisüsteemi muutmise ja paindlikuks tegemise juures kaaluda:
* Enamikes Euroopa riikides panustavad pensionisüsteemi 3 osapoolt - riik, inimesed ja ettevõtted. Eestis on kahjuks ettevõtete pool puudu. Tuleks vaadata, kuidas motiveerida ettevõtteid meie pensionisüsteemi rohkem panustama;
* Eesti pensionifondide turg on üsna rangelt reguleeritud. Regulatsiooni võiks lõdvendada ning inimestele anda suurem vabadus pensioniks kogutavaid vahendeid investeerida senisest laiemalt;
* Muuta pensioni väljamaksed paindlikumaks - täna on II samba pensioni väljamaksed üsna rangelt reguleeritud. Väljamaksete juures tuleks vaadata inimese poolt kõikidest allikatest teenitud pensioni kokku. Eluaegne võiks vaid olla summa, mis tagab minimaalse vajaliku sissetuleku. Sellest üle jäävaid summasid võiks saada vabamalt kasutada.
