LHV grupi uus juht Madis Toomsalu: me teeme saja aasta pangandust ja pensionifonde

 (12)
Madis Toomsalu
Madis ToomsaluFoto: Hendrik Osula

Erkki Raasukese ühendpanka juhtima mineku tõttu võttis esmaspäeval LHV grupi juhtimise üle Madis Toomsalu. Ärileht uuris läinud reedel, mis on uuel juhil plaanis teha.

Asute esmaspäeval tööle Erkki Raasukese mantlipärijana. Mida plaanite uues ametis teha?

Ma olen siin peaaegu kümme aastat töötanud ja viimastel aastatel kõigil strateegiakoosolekutel osalenud ja seda strateegiat ka suunanud. Organisatsioonist seest tulles tuleb nende samade suundadega jätkata. See maja on alles poolvalmis ja seda tuleb edasi ehitada, mitte lammutama hakata. Igal juhil on oma mõtted ja käekiri erinev, aga me jätkame ikka seda mida seni teinud oleme. Revolutsiooni asemel on evolutsioon.

Alustasite LHVs aktsiaanalüütikuna ja kindlasti küsisite ettevõtete investorsuhetelt informatsiooni ettevõtete tausta ja tulemuste kohta. Nüüd istute teisel pool lauda. Kas plaanite muutusi LHV investorsuhetes?

Ei plaani. LHV nii börsil liikmena kui ka noteeritud ettevõttena on väga investorite meelne ja suhtluses nii avalik kui üks börsiettevõte saab olla. Jätkame LHVs võimalikult suure läbipaistvusega. Meil on praegu regulaarsed investoritega kohtumised ja kõik see jääb kindlasti paika.

Millega lisaks investorsuhetele peab veel LHV grupi juht tegelema?

Grupi juhi roll ei ole operatiivjuhtimine. Grupi juhi roll on strateegiline planeerimine, elluviimine, kapitali juhtimine ja investorsuhted. Tütarettevõtete juhtimises läheb näpp peale eelarvele. Mõni sõna on võimalik kaasa rääkida uute toodete osas. See ei ole otsuste tegemine, vaid pigem õigete ja asjakohaste küsimuste küsimine. Vaade on kvartali või aasta asemel pikaajaline. Armastan öelda, et me teeme saja aasta pangandust ja saja aasta pensionifonde.

Seotud lood:

On see rohkem selline tseremoniaalne roll nagu Eesti Vabariigi presidendil, kuivõrd Erki Kilu juhib panka ja Mihkel Oja varahaldust?

Näoga avalikkuse poole olek on oluline. Meil on kaks tütarettevõtet, pangal on kuueliikmeline juhatus eesotsas Erki Kiluga ja varahaldusel on kaks liiget eesotsas Mihkel Ojaga. Nende roll on operatiivjuhtimine, kuid see tuleb kuidagi strateegiliselt ühendada. Kapitali planeerimine ja investorsuhted on reaalsed tegevused. Strateegia on kah reaalne tegevus, mis ei avaldu igapäevastes asjades ega koheselt. Ma ei nimetaks seda tseremoniaalseks rolliks, sest tõenäoliselt ma ei oleks siis sellele ise alla kirjutanud. Ma lähen sinna ikka tööd tegema. Kuna mu enda taust ja tugevus on krediidivaldkond, siis tahaksin olla olulise krediidipoliitika suunamise juures.

Kas börsidel läks igavaks, et vahetasite aktsiaanalüütiku töö karjääri vastu krediidivaldkonnas?

See on nii ammune lugu. Börsiteadmine on olemas, aga kui ise aktiivselt ei investeeri, siis igapäevase 8 või 10 tunnise börsi jälgimisega midagi juurde ei saa. Ma teen seda kogu aeg, see on mu südames. Pank sai aastal 2009. litsentsi ja siis kutsuti mind krediidi poolele. See tundus sellel hetkel palju huvitavam ja oli millegi ülesehitamine ja midagi uut.

Kas LHVs on mõne toote laenutaotluse ja -otsustamise protsess täiesti automatiseeritud, mis annab minutiga positiivse või negatiivse vastuse inimese täiendava sekkumiseta?

Sellised krediiditooted nagu näiteks kaardid, väikelaenud, arvelduslaenud, kus tarbija on homogeenses grupis, saab neid mõõta samade parameetrite alusel. Kindlasti seal automatiseeritus suureneb. Päris Facebooki me laenuotsustel ei kasuta. Kui sa teed midagi tuhat korda, siis on seda võimalik automatiseerida. Täna jääb laenuotsustele veel inimfaktor vahele, eriti valdkondades kus automaat ei suuda vastust päris täpselt öelda. Kõigi majandusmudelite automaatikaga on selline lugu, et on normaaljaotus ja mudelid ei tule kunagi toime äärmustega. Üks äärmus on väga halb, kelle laenutaotlustele tuleb kohe ei öelda, teine äärmus on võib-olla hea, aga ei saa seda põhjust kätte. Seal võib inimene teha manuaalseid otsuseid. Suur osa otsustusprotsessist on automaatne. See on nagu lennukis, et kui mingi funktsioon jääb töötamata või kliendil on mõni näidik punases, siis inimene sekkub. Enamus otsuseid on automaatsed, seda eriti väikefinantseerimise osas. Mida kõrgemale limiidid lähevad, seda olulisem on inimese roll.

Milline on Teie visioon LHV arengust?

LHV soovib kasvada. Soovime olla tehnoloogiliselt eesrindlik, hästi kliendikeskne ja näoga avalikkuse poole. Pankadest tulime esimesena välja viipekaartidega, passiivsete pensionifondidega madalaima kuluga, teised fondid parima tootlusega, ettevõtete krediidiotsused on meil Eesti üks kiiremaid, me struktureerime laenusid väga kliendikeskselt. Eristumine on oluline ja see jääb nii ka tulevikus. See on LHV DNA.

Kas LHV jääb ikka Eesti pangaks?

LHV jääb Eesti pangaks. Me oleme ise investorite harimist alati kalliks pidanud. Nüüd on meil endal umbes 5000 aktsionäri. Me neile praegu pettumust küll valmistada ei taha.

Kas LHVl on eesmärk kasvada suurimaks pangaks Eestis?

See ei ole eraldi eesmärk. Meie eesmärk on kasvada ja seda saab teha kolmepidi – orgaaniliselt, millega me saame ise väga hästi hakkama ja kaks teist võimalust on laieneda uutele turgudele või vaadata mingeid ettevõtte ostusid. Viimased kaks sõltuvad meist endist nii palju, et me otsime need võimalused üles, aga kas need võimalused tekivad, selles on ka natuke juhuslikkust. Oleme strateegiliselt välja öelnud, et tahame olla kolme olulisema panga seas. Praegu sellist strateegilist eesmärki esimeseks kasvada ei ole. Kui realist olla, siis seda viie aastaga kuidagi saavutada võimalik ei ole. Me vaatame küll visiooni mõttes kaugemale, kuid reaalne strateegiline 5-7 aastane plaan kus on numbrid taga, seda ette ei näe.

Kas LHV foorumis kõlanud spekulatsioonil, miks vabastati Erkki Raasuke konkurentsikeelust, oli põhjus, et LHV tahab oma meest ühendpanga ette, et see kunagi alla neelata?

Ma olen neid spekulatsioone kuulnud ja lugenud, kuid see läheb rohkem vandenõuteoreetiku David Icke kategooriasse. Ei tahaks seda kommenteerida, kuna sellel on null tõepõhja all, aga huvitav on lugeda.

Panga kasv nõuab kapitali. Kas LHV on lähiaastatel kavas uusi allutatud võlakohustusi või aktsiaid emiteerida?

Kapitali tuleb küsida siis kui seda vaja on. Meie tänane planeerimine näitab seda, et meil hetkel seda plaanis ei ole. See võib muutuda. Meil on uued tooted nagu kodulaen. Ma väga kindlat vastust täna ei anna. Kapital on meile instrument, et finantseerida oma kasvu.

Kas LHV on kaalunud kindlustusseltsiga turule tulekut?

Aus vastus on, et me oleme seda varasemalt kaalunud ja me kaalume sellist tüüpi tegevusi pidevalt, aga kas see realiseerub või kas me sellega pihta hakkame, see on juba natuke börsiteate küsimus. Homme seda börsiteadet ei ilmu.

LHVd on võrreldud lugematul arvul kordadel Hansapangaga. LHVl on Leedus kah äri. Kas LHV kavatseb muutuda üle-baltiliseks pangaks nagu Hansapank omal ajal või mitte?

Meil on soov laieneda, kuid me ei ole endale piire seadnud, et me peaks seda tegema Baltikumi suunal. Pool naljaga võib öelda, et miks Ida-Euroopa väiksemast riigist laieneda järgmisesse Ida-Euroopa ühte väiksemasse riiki. See ambitsioon võib-olla seal ei lõppe. See ei tähenda, et me välistame, aga me vaatame Lätit-Leedut nagu ükskõik millist teist turgu.

Soomes on umbes 60 000 eestlast…

See on hea mõte. Võib-olla tasub seda kaaluda. Soomes me oleme äriga olnud ja otsustanud seal tegevuse lõpetada. Võib-olla lähiaastate plaanis uuesti ei ole.

Kas LHV jätkab Leedu maaklerteenuse äriga või võib seda tabada sama saatus mis analoogset äri Lätis?

Praegu meil ei ole konkreetset plaani seal midagi lõpetada. Jätkame seal.

Millised soovitused andis Teile tulevaseks ametiks Erkki Raasuke?

Me saame Erkkiga väga hästi läbi. Sisuliselt iga päev oleme kohtunud, rääkinud, et tegevuste üleandmine oleks võimalikult sujuv ja mugav mõlemale. Eks ikka soovitusi tuleb.