LHV pensionifondide juht: teise samba lõhkujad on põhimõteteta seltskond
Need, kes soovivad Eesti teise pensionisamba lõhkuda, on üks kummaline, põhimõteteta teatraalne seltskond, kes enne kisab ja hiljem analüüsib (kui viimast üldse tehakse), märgib LHV finantsportaali postituses panga pensionifondide juht Andres Viisemann.
Kõigepealt väitsid nad, et pensionifondid on nagu auklik ämber, kust raha voolab välja. Kui selgus, et fondides on rohkem raha, kui sinna on paigutatud, siis tulid nad lagedale uue väitega, et pensionifondides põleb raha ikkagi heleda leegiga, sest inflatsioon sööb selle ära. Kui neile näidati andmeid, et enamik fonde on inflatsiooni edestanud, hakati nõudma, et pensionifondid peaksid jõudma ette ka palgakasvust.
Mulluse seadusemuudatusega võeti kriitikuid kuulda ja tehti põhjalikke muudatusi, mis aitavad tootlust suurendada. Pensionifondide vastased ei ole olukorraga endiselt rahul. Nad väidavad, et palgakasvu ei ole võimalik teoreetiliselt lüüa ja seetõttu ei ole pensionifondidel mõtet. Nende meelest tuleb vastu võtta seadus, mis muudab pikaajalise investeerimise keeruliseks ja peaaegu võimatuks.
Mul ei ole kahtlust, et investeerides on võimalik saavutada tootlus, mis ületab pikema aja jooksul palgakasvu, ja ma tahan seda leevendatud investeerimispiirangute abil ka tõestada. Seda on juba kinnitanud maailma finantsturgude ajalugu: andmed eri riikide palgakasvu ja finantsturgude tootluse kohta on kergesti leitavad.
Mind paneb tõsiselt kukalt kratsima see, et pensionifondide lammutajad kiidavad vaba turumajandust, kuid oma mudelites eiravad kapitali rolli majanduses. Seejuures peavad need samad enda sõnul turumajanduse eest võitlejad kohaseks arvutada välja inimese rahaline väärtus. Turumajandus ja valikuvabadus on nende jaoks lihtsalt väljendid, mida kasutakse pelgalt avalikkuse eksitamiseks.
Rain Lõhmus kutsub neid lõhkujaid täiesti põhjendatult kommunistideks. Mina pean neid edevateks ja põhimõttelagedateks populistideks, kes on valmis väiksemagi tähelepanu eest kõik maha müüma.
Kui pensionisüsteemi reformitakse, siis peamine kriteerium, millele iga muudatus peab vastama, on see, kas ja kui palju tulevikus pensionid tõusevad eeldusel, et kodanike maksukoormus ei tõuse.
