LHV teenis mullu korraliku kasumi
Pank teenis kasumit 18,4 miljonit eurot, varahaldus 6,8 miljonit eurot ja Leedu äriüksuse müük kasvatas kasumit 3 miljoni euro võrra. LHV aktsionäridele kuuluva omakapitali tulumaksueelne tootlus 2018. aastal oli 20,9% ja puhaskasumil põhineva omakapitali tootlus 18,4%, teatas LHV.
LHV Groupi laenuportfell kasvas aastaga 187 miljoni euro võrra (+26%) ja hoiused vähenesid 115 miljoni euro võrra (-7%). LHV juhitud fondide maht kasvas aastaga 112 miljoni euro võrra (+10%).
LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu sõnul jäi LHV-le selja taha tugev kvartal.
„Kogu möödunud aasta jooksul kasvas meie äri jõuliselt. LHV Panga klientide arv suurenes viimases kvartalis 7500 võrra ning aasta peale tuli juurde ligi 28 000 klienti. Eriti hea meel on meil tugeva laenukasvu üle, mis paisutas meie laenuportfelli aasta algusega võrreldes enam kui veerandi võrra. Jõudsime rekordini erinevate aktiivsusnäitajate poolest: rohkem kui kunagi varem on meil kliente, kelle palk laekub LHV panka, kes hoiavad siin varasid; varasemast rohkem tehakse makseid, kasutatakse meie pangakaarte, on sõlmitud investeerimislepinguid. Pangateenuste aktiivsem kasutamine väljendub hästi ka tavaklientide hoiuste kiires kasvus - aastaga kasvasid need 310 miljonit eurot," ütles Toomsalu.
„Laenudest kasvasid enim ettevõtete laenud. Kuigi lõppenud aasta tulemusi on mõjutanud ühe kliendiga seotud laenude allahindlused, ei iseloomusta see kuidagi ärikeskkonda ega meie laenuportfelli, mis püsib tugevana."
„2018. aasta lõpuks ületas LHV Varahalduse poolt juhitud investeerimisfondide koondmaht 1,2 miljardi euro piiri. LHV pensionifondide investeerimisstrateegia on olnud konkurentidest selgelt erinev ning meie aktiivselt juhitud pensionifondidel õnnestus turgudel keerulisel 2018. aastal vara säilitada, nii et LHV pensionifondide tootlused kuulusid järjekordselt turu parimate sekka. II samba aktiivsete klientide arv kasvas kvartaliga ligi 600 kliendi võrra 178 tuhandeni," lisas ta.
Toomsalu sõnul on LHV kasvutrende toetamas ka Eesti majanduskeskkond. „Majanduskasv on olnud hea, siseriiklikke riske maandavad tasakaalus eelarve, avaliku sektori madal võlatase ning positiivne välistasakaal. Ootame majanduskasvu aeglast kasvamist, samas on muutunud ümberkaudsete majanduste prognoosimine järjest keerulisemaks. Siseriiklike riskidena tuleb arvestada pingelise olukorraga tööjõuturul, ebastabiilse maksukeskkonnaga ning kasvavate riskidega ehitus- ja kaubandussektoris," sõnas ta.
