LHVst sai miljardipank


Madis Toomsalu
LHVFoto: Hendrik Osula

LHV laenuportfell jõudis 1 miljardi euroni, ütles LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu kommentaariks esiemse kvartali majandustulemustele.

Esimeses kvartalis teenis pangagrupp viie miljoni eurose puhaskasumi, millest panga osa oli 4,2 miljonit eurot ja varahalduse osa 1,2 miljonit eurot. Grupi I kvartali puhaskasum kasvas aastaga 700 000 euro võrra.

Grupi netolaenuportfell kasvas kvartaliga 72 miljoni euro võrra (+8%; +107 miljonit eurot 2018. aasta IV kvartalis) 991 miljoni euroni.

Konsolideeritud hoiused kasvasid 145 miljoni euro võrra (+10%; -215 miljonit eurot IV kvartalis) 1567 miljoni euroni. Seejuures kasvasid maksevahendajatega seotud hoiused 33 miljoni ja tavaklientide hoiused 112 miljoni euro võrra.

LHV poolt juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 43 miljonit eurot (+4%; +11 miljonit eurot IV kvartalis) ja jõudis 1257 miljoni euroni.

"Esimeses kvartalis oli meie ärimahtude kasv laiapõhjaline ja rekordiliselt kiire. Panga klientide arv suurenes 9500 võrra, seejuures märtsis liitus meiega üle 3600 kliendi. Palgalaekumisi, varadega kliente, makseid, pangakaartide kasutamist, investeerimislepinguid on rohkem kui kunagi varem. LHV laenuportfell jõudis 1 miljardi euroni ja klientide hoiused kasvasid jõudsalt. LHV Panga klientide koguarv ületas 170 000 kliendi piiri,” kommenteeris Toomasalu. “Kvartali olulisemateks sündmusteks olid ettevõtluskontoga ja väljuvate välkmaksetega alustamine ning Verso laenuportfelli omandamine summas 13,2 miljonit eurot. Märtsis laiendasime oma sularahaaautimaatide võrku, et järjest rohkem kõnetada kliente üle Eesti.”

Seotud lood:

LHV Groupi kasumit ja kapitali tootlikkust mõjutas oluliselt dividendidega seotud tulumaksu tasumine. Kokku maksis LHV tulumaksu 2,3 miljonit eurot ja seetõttu oli omakapitali tootlus 2019. aasta esimeses kvartalis 12,2%.

I kvartali lõpuks ületas LHV Varahalduse poolt juhitud investeerimisfondide koondmaht 1,25 miljardi euro piiri, mahu kasvust suure osa moodustas väärtpaberiturgude taastumine IV kvartali langusest. LHV aktiivselt juhitud pensionifondides on jätkuvalt madalam börsidega seotud hinnarisk, kuna fookus on eeskätt börsiväliste investeeringute tegemisel. Veebruarist rakendus iga-aastane mahu kasvuga seotud II samba fondide haldustasumäärade alanemine, mistõttu äritulud vähenesid. II samba fondide uued haldustasumäärad on vahemikus 0,39% kuni 1,20%. Kvartali lõpus oli LHV II samba pensionifondides aktiivseid kliente üle 177 000 inimese.

LHV kasvutrende on toetamas Eesti majanduskeskkond. Majanduskasv on olnud hea, siseriiklike riske maandavad tasakaalus eelarve, avaliku sektori madal võlatase ning positiivne välistasakaal.

Ootame aeglase majanduskasvu jätkumist, samas on muutunud ümberkaudsete majanduste prognoosimine järjest keerulisemaks, märkis ta. Ka krediiditurg on püsinud tugevana. Kasvamas on kõik peamised krediiditooted, sh ettevõtete laenud ja kodulaenud. Kodumajapidamiste finantstervis on pigem tugev, hoiuste ja laenude suhe on paranemas.

“Küll aga on sektorit üha enam mõjutamas regulatiivsed teemad, nagu mõne erakonna II pensionisamba lammutamise soov,” tõi Toomsalu välja ohte. “Heites süsteemile ette ebapiisavat tootlust, ei tegeleta tootluse parandamisega, vaid soovitakse lammutada hoopis sõnumit säästmise vajalikkusest ja antakse tagasikäik Eesti kapitali ja kapitaliturgude arengule. Plaanitavad muudatused maksab kinni järgmine põlvkond koos maksutõusudega. See ei saa olla eesmärk. Loodame avalikkuse ja otsustajate vahel mõistliku dialoogi saavutamist."