Osapooled tõdesid, et põhimõtted Eesti majanduse tõusude ja mõõnade tasakaalustamiseks ühtivad ning avalike kulutuste puhul tuleb enam pöörata tähelepanu vajaduspõhisusele, efektiivsusele ja toetuste paremale suunamisele, teatas rahandusministeerium.

Rahandusministri sõnul on täna avalikustatava OECD majandusraporti soovitused Eestile rahanduspoliitilise raamistiku tugevdamiseks juba ellu viidud või lähiajal kavas. Samas märkis Ligi, et väikse avatud majandusega riigi jaoks on piir volatiilsuse ja kiire kohanemisvõime vahel tihti ebamäärane.

„Ka tulevikus peab Eesti olema valmis kohanema väliste mõjudega. Seepärast on vajalik säilitada range eelarvepoliitika ja koguda reserve - see on oluline majanduse stabilisaator valuutaliidu tingimustes,“ ütles Ligi.

„On hea meel, et oleme OECDga ühel meelel ka töövõimetushüvitiste reformi elluviimisel. Meie ühine arusaam on, et võimalikult palju tuleb tuua inimesi tagasi tööturule ning toetustega peavad kaasnema rehabiliteerimine ja aktiivsed tööturumeetmed. Eestis on töövõimetushüvitiste saajate arv kasvanud kõige kiiremini OECDs ja nii jätkudes on eelarve peatselt lõhki. Samuti tuleb ümber vaadata sotsiaaltoetuste süsteemi, et suuremat abi saaksid need, kes seda enam vajavad," rääkis Ligi.

Eesti majandusolukorrast põhjalikku ülevaadet andev ja soovitusi sisaldavas OECD raportis on suurema tähelepanu all Eesti majanduse taastumine kriisist, riigi rahandus- ja finantspoliitika ning tööturu ja haridusega seonduv. OECD seatud fookusteks on parem oskuste ja vajaduste kokkuviimine tööturul ning sotsiaalkindlustussüsteemi tõhustamine ja parem suunamine, mis on ka valitsuse prioriteetsed tegevussuunad.