Ligi: Meil on olemas täiesti mõõdetav eelarvekriis
Helmed lubasid mäletatavasti tuld ja pidaski sõna. Tuli on käinud kogu maailma pihta ja endale jalga, ka siis, kui mindi Elmar Vaherit tapma jutuga, et too tulistas neile kärbete kavaga selga. Politseijuht täitis tegelikult ülesannet, mille oli valitsus andnud ja mille tinginud olukorra oli valitsus tekitatud. Kaabust raha välja ei tõmba, märkis reformierakondlane Jürgen Ligi.
Samas tulistab demokraatia endale pähe, kui võtab asja nagu ajakirjanik (PM, 16.08.) - Vaher tegevat Helmele igast asendist ära, kuna tal on suur PR meeskond. Helmest usaldusväärsem on ka ebausaldusväärne, aga mingit sellist mõõduvõttu ei tohi riigis olla. Ei PR ega muud relvad ei ole politseil sõja pidamiseks valitsusega ega maksta valitsusele palka ametite allutamiseks parteile.
Meil on olemas täiesti mõõdetav tegelikkus, eelarvekriis. Eelarvekriisi ning Vaheri kangutamise ettekäände juured on 2016. aastas. Ratas tuli ja lubas ressursipiirangute lõppu, kõigi tegemata asjade ära tegemist ja majanduse elavdamist lisaks. Selleks tuli tegemata jäetud asjad nimetada vajalikeks asjadeks, tühistada eelarvetasakaalu nõue, teha lühiajalisi pettemanöövreid eelarve sees ning petta ennast ka igapäevaste otsustega. Argumentideks võeti “aga inimesed tahtsid” ja “aga teie ei teinud”, mitte mõjuanalüüs, sisulised põhjendused ja arvutused.
Sellise asja nimi on vastutustundetus ja see maksab kätte. Tegelikult tagasid majanduse soojendamist halval ja jahutamist palaval ajal ka needsamad tühistatud eelarvereeglid. Nominaalne miinus oli lubatud, ta oli lihtsalt piiratud majandustsükli ulatusega. Ent majandusnäitajad on kogu Ratase ajal defitsiidi põhjendatuse välistanud. Pärast kõiki korrektuure on selge, et opositsioonil ja Eesti Pangal oli õigus, kui rääkisime struktuurse defitsiidiga hagu andmise kurbadest tagajärgedest rahandusele ning majanduse kasvupotentsiaalile. Tööjõudefitsiit kui pudelikael oli selleks tegelikult piisav tõestus juba enne täielikku statistikat, mis muuhulgas lükkas lõplikult ümber ka majandusseisaku jutud Ratase eelsete valitsuste aja kohta.
Mil määral valitsus pisikeses avatud majandusruumis majandustsükleid tasandada saab, on omaette küsimus kesise vastusega. Hulk tarkpäid on õhutanud riiki võtma laenu nii buumis (2007.) kui kriisis.Poliitilises reaalsuses tähendab laen peaaegu ainult ühepoolset paindlikkust, võimetust laenuspiraalist väljuda, lisanduvaid püsikulusid ja ootusi ning otsuste läbikaalutuse langust. Iseäranis EL netosaaja jaoks saab laen olla ainult harvade ja isoleeritud üksikprojektide kate, mitte majandust toetav üldine retsept. Ratase elavdamise saatus pole siin erand, ka isegi targema ajastamise korral teevad poliitiline inerts, projektid, hanked, konkursid, vaidlused üsna perspektiivituks nende täpsepaigutamise madalkonjunktuuri, mistõttu nad satuvad kergesti pigem probleeme süvendama, poliitilisi ihasid rahuldama, erasektorit lämmatama ja eelarvet õõnestama.
Ratase valitsus sai üles inflatsiooni, aga mitte majanduskasvu, ja eelarvepoliitika väljus kontrolli alt. Kui õlleaktsiisi teemal sai ajada lihtsalt seda jama, et teised tegid ka, kuigi ise tehti kahekordseks ja piirikaubandus viiekordistati, siis eelarvetasakaalul on selge vahe sees, kas raha on üle või puudu.
Mina võin kerge südamega öelda, et esitasin eelarved ülejäägiga ja täitmine oli üsna täpselt sama. Sesteri tulles ja eriti Ratase ajal seevastu on heade aegade kiuste toodetud meelega nii struktuurset ja kui nominaalset miinust ning ka täitmine on olnud aina halvem võrreldes eelarvestusega. Siseministeeriumis muide tähendas 2016. oma “seisakumurdmist”. Vastu ka Elmar Vaheri soovitule võeti suund koosseisude suurendamisele, sest nii inimestele meeldib. Koalitsiooni ehitati üldse kujutlusega aina paisuvad riigist, kus inimesi, palgatõuse, toetusi ja investeeringuid lubatakse aina juurde ning aeg ja järgmine majandusprognoos lahendavad probleemid. Kõrval Päästemetis lubati palgalisa korraga veerandi võrra ja Ratas isiklikult võttis seda esitada kui enda visiidi tulemust Lasnamäe depoosse. Muidugi lootis ta saada osa päästetöö usaldusväärsusest poliitikaga võrreldes, ent rahandust ja selle usaldusväärsust tuleb päästa nüüd. Vahe palgatõusu ja kärpe vahel ei ole bojaari ringreis, vaid vastutustunne.
Nüüd pole isegi populaarsete ametite jaoks paremat sõnumit kui et nende palku ei vähendata, ent raha ei ole eraldatud isegi selle tagamiseks. Vähempopulaarsed, riigi toimimiseks samuti vajalikud, ei saa loota sellelegi. Sai hoiatatud. Näiteid ja kaugeltki mitte peamiselt palkadest oleks tuua mujaltki, ent ma ei taha teha kuludele omalt poolt reklaami. Nende kasvatamisest ei tohiks valitsus rääkida kui isiklikust heldusest, mida eelkäijatel polnud, kuigi raha oli. See on kohane ainult tingimusel, et selle toob struktuuripoliitika, tõhususe kasv ning sääst kusagil mujal. Nii saime aastaid teha näiteks õpetajate palkadega ja enam ei saa, sest struktuuripoliitikat ega raha pole.
Tuleva aasta kohta on Martin Helme lubanud, et puudujääki hullemaks ei lasta. Aga seadus nõuab selle kompenseerimist ja kui kodumaist saab uuesti lõdvendada, siis EL reeglid on kah juba jalus. EK prognoosi järgi oleme EL kõige paremate seast kukkunud kõige kehvema eelarve seisuga riikide hulka.
Ei maksa siiski veel heituda, hullem on ees. Perekond Helme pole küll praegust eelarvekriisi tekitanud, aga on teinud hullemat, eitanud reegleid ja ressursipiiranguid üldse. Oma utoopia katteks on nad deklareerinud, et küsimus rahast on kohatu. Kuidas see suhestub näiteks kärpeülesandega, mille käis ka Helme nimelisele siseministrile välja Helme nimega rahandusminister, pole vaja
seletada.
Mida juba aasta pärast näha peaks olema, on et kevadine eelarvestrateegia lähiaastateks on küüniliselt kokku traageldatud sadades miljonites eurorahaga, mis ei kõlba selleks niidiks - mitte
ainult põhjusel, et teda jääb hoopis järsult vähemaks, vaid ka et ta ei ole vaba raha, vaid kohe ka kulu.
Pensionisüsteemi lammutamine varjab olukorda 2021. aastast, aga selle tulemus, erakordsest pensionitõusust johtuvad erakordselt väikesed pensionid, ette kasseeritud maksud ja kümned tuhanded vaesed tulevikus, jääb nähtavasse aega.
