EAS esitas kohtule enda kaitseks argumente, mis pole agentuuri hinnangul usutavad, ning väljus võitjana.

EAS kuulutas 2016. aasta maikuus välja raamhanke kolme üritusturunduspartneri leidmiseks. Üle kivide ja kändude läinud riigihange sai kolme edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud viimaks aasta hiljem.

Raamhankega ostavad riigiasutused omale võimalusi teatud mahus soovitud teenust osta, ent kohustust seda mahtu täis kulutada ei ole. Seetõttu ei pruugita alati ka täpselt ette teada, milliseid teenuseid ja mis mahus pika ajaperioodi jooksul vajatakse.

Käesoleva hanke pikkuseks määras EAS 30 kuud ehk 2,5 aastat, mille jooksul on neil võimalus kuni 900 000 euro eest kolme raamhankesse jõudnud partneri käest ürituse kaupa teenust osta.

Ühe pakkujaga mitmest, kelle pakkumuse EAS hankemenetluse käigus tagasi lükkas, käis EAS ka kohut. Pärast kaotust halduskohtus andis vaidlustaja alla ning jättis ringkonnakohtusse edasi kaebamata, ent argumentidest, mida EAS kohtus esitas, jäi kaebajale suhu mõru maik.

EAS-i jaoks oli see esimene kord üritusi sisse osta raamhankena mitme aasta peale, mitte ühe ürituse kaupa hankida, nagu seni.

Loe pikemalt ERRist.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kommentaar seoses tänase uudisega ja viide faktiveale: Ettevõtja Orangetime pakkus antud riigihankes projektijuhtimise ja loovjuhtimise tunnihinnaks null eurot. Mistahes teenuste osutamine tasuta on vastuolus riigihangete seadusega ja Euroopa Liidu direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr 2014/24/EL (üldine riigihangete direktiiv)). Alapakkumuse alusel sõlmitavad hankelepingud võivad lõppkokkuvõttes kujuneda kallimaks kui algselt loodetud. Riigihangetes on põhjendamatult madalama maksumusega pakkumused keelatud. Hankija kohustus on tuvastada, et teenustelt tasutakse vähemalt minimaalse tööjõukulu puhul riiklikke makse. Antud ettevõtja pakkumus sellist järeldust teha ei võimaldanud, ning sellisele seisukohale asus ka kohus.

Viitame ka faktiveale ERRi uudises, mis puudutab väidet hindamismetoodika kohta. Kohus ei ole otsuses leidnud, et hindamismetoodika on juriidiliselt olnud ebapädev. Samuti puudub selline järeldus riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuses.