Ligi: Rail Balticu rahastamine on muutunud kaheldavaks

Eesti Päevalehele antud intervjuus käsitles rahandusminister Jürgen Ligi ka Eesti seisusid EL-i järgmise eelarveperioodi (2014-2020) peetavatel läbirääkimistel. Muuhulgas tõi rahandusminister välja, et kõige kehvemad lood paistavad seoses Euroopa Komisjoni välja pakutud Euroopa Ühendamise rahastuga, kust Eesti loodab saada vahendeid Rail Balticu kiirraudtee ehitamiseks.

Milline on Euroopa Ühendamise Rahastu seis? Sealt loodetakse ju saada raha Rail Balticu jaoks.

Seal on suured käärid. Komisjoni pakutud kümne lisamiljardi asemel räägitakse nüüd väiksemast summast. Meil on omakorda raske prognoosida, mida see meie jaoks tähendab. Me ei tea, kas Rail Baltic mahuks sisse või mis on muud valikud. Sellest sõltub meie huvi. Läbirääkimislaua taga räägitakse lõppfaasis ikkagi konkreetselt sellest, kui palju eri riigid raha saavad, mitte ainult Euroopa ühistest huvidest ja aadetest. Vaatame, mis seal toimuma hakkab.

Igal juhul ei saa me peaministrile läbirääkimistele minnes ette anda jäiku teemasid, need peavad olema paindlikud. Meie huvides on see, et eelarve tuleks. Kui jätkub vana eelarve, siis saaksime struktuurivahendeid endises mahus, aga nende kasutamisel oleksime tõsistes raskustes. Pikaajalisi projekte ei saa ühe aastaga teha, see oleks vaid lühiajaline raha ärakulutamine. Samas peavad need, kes räägivad vetostamisest, arvestama sellega, et sel juhul saavad meie põllumehed oluliselt vähem raha, kui nad muidu saaksid.

Loe täispikka rahandusministri intervjuud Eesti Päevalehele siit.