"Kui see aitab edasi liikuda ja Soome valitsuse koduse olukorra lihtsamaks teeb, on hästi. Ent esialgu ei oska ma pakkuda, kui palju sellisel tagatisel teistele atraktiivsust on. Me alles süveneme selle detailidesse," ütles Ligi BNS-ile.

Üldiselt ei kao Ligi sõnul kuhugi põhitõde, et laenude teenindamine sõltub Kreeka riigi, reformide ja majanduse toimimisest, mitte pantidest.

Soome pakutud lahenduse detaile Ligi ei kommenteerinud. Meedias leviva info kohaselt võib Kreeka pantida laenu andvate riikide kasuks oma varasid.

Helsingin Sanomate andmeil võivad eurotsooni riigid kokku leppida, et finantsstabiilsuse fondi EFSF kaudu Kreeka abilaenus osalevad riigid saavad tagatiseks Kreeka pankade aktsiaid.

Anonüümseks jäämise tingimusel ajalehega Handelsblatt rääkinud diplomaatide sõnul läheb Kreeka 109 miljardi euro suurusest abilaenust 20 miljardit pankadele, mis abi saamise eeldusena riigistatakse. Selle järel antakse nende pankade aktsiad euromaadele tagatiseks.

EFSF-i juht Klaus Regling on selle kava esitanud eurotsooni rahandusministritele, kes arutavad ettepanekut järgmise nädala alguses.