„Nominaalne ja struktuurne miinus 4 protsenti majanduskasvu ajal on läbikukkumine, mida ei saa seletada prognoosivigadega,” ütles Ligi.

2018. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 120,2 miljoni euroga, selgus statistikaameti pressiteatest. 2018. aasta lõpuks oli keskvalitsuse tulude puudujääk 236,5 miljonit eurot.

„Ootame ära struktuurse numbri tuleval nädalal, aga minu arvates peab järgmine valitsus alustama eelarvekärbetega juba tänavu,” rääkis Ligi. „Kuna me rikume ilmselt nii Eesti enda kui Euroopa Liidus kokku lepitud reegleid, on täiesti arusaamatu, et avaldatakse tekste laenust, mis kôik lahendab. Üle võimete kulutamisel laen ainult halvendab olukorda. Kulusid tuleb ohjeldada, mitte suurendada.”

Ka peaminister Jüri Ratas ütles Vikerraadiole, et riigieelarve seis ei ole kiita ning kärpimise vajadus võib tekkida juba tänavu. Ratas viitas rahandusministeeriumi esialgsele kokkuvõttele eelmise aasta eelarve täitmisest, mille tulemused pole rõõmustavad.

Eesti Pank on avaldanud muret, et puudujääk võis tekkida olukorras, kus majandusel läheb hästi.

Rahandusministeeriumi on varasematel aastatel selgitanud, et eelarvedefitsiit ei sea Eesti majandust ohtu, sest suuremat kriisi oodata ei ole.