Ligi: vigane maamaksuvabastuse seadus tuleks välja vahetada, mitte seda lappida

Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutab, et praegu liigutakse täiendava maamaksust vabastamisega Euroopaga erisuunas, maamaks on majandusele kõige ohutum maks ning selle kärpimisega vähendatakse omavalitsuste autonoomiat ja maksubaasi.

"Mõistes kaasomanike või äripindadel elavate kodanike meeleolu, kes tunnevad end diskrimineerituna, pean siiski ütlema, et maamaks on maa, mitte isikukeskne maks, maksu objekt on siiski krunt. Ma pole kunagi varjanud, et kogu maamaksuvabastuse viis on algusest peale mäda ja lappimise asemel tuleks ta asendada - see ei ole mõistuspärane ei sotsiaal-, regionaal- ega maksupoliitiliselt," ütles Ligi ERRi uudisteportaalile.

"Kuigi maamaksuvabastus on paljudel juhtudel õigustatud, tuleks seda jagada rahalise ülempiiriga nagu maksuvaba miinimumi, eluasemelaenu või 3. pensionisamba soodustustega, mitte nagu praegu: kellel kallim krunt, saab rohkem. Enamuse summast võidavad need, kes riigi abi kõige vähem vajavad, ja diskrimineeritakse esmajoones mitte neid, kelle heaks praegu muudatust tehakse, vaid üürnikke, korteriomanikke, koduta kodanikke ning Tallinnast kaugemaid koduomanikke," jätkas minister.

"Maa on piiratud ressurss ja selle maks on õigustatud nii selle kui kulude pärast, mis omavalitsusel suuremal alal suuremad on, ja liikluskoormuse tõttu, mis suurte kruntide puhul kaaskodanikel ja keskkonnal suurem on. Krundiomanike arv neid asjaolusid ei muuda. Omavalitsuselt ei tuleks mitte eelarvet ära võtta, vaid nõuda neilt teede puhastamist kruntide ümber," lisas ta.

Eelnõu andsid eile riigikogus menetlusse IRLi ja Reformierakonna fraktsioonid. Selle järgi laieneb maamaksuvabastus liitsihtotstarbega maal elavatele inimestele ja kaasomandis oleva kinnistu puhul laieneb maksuvabastus igale omanikule eraldi, mitte enam ühiselt.

Seadusmuudatus koduomanikele kätte täiendavalt üle 1,5 miljoni euro.