“Poliitiliselt me oleme surve all kuni selleni välja, et võlgade eest palkade maksmine olevat investeering,” märkis Ligi BNS-ile antud intervjuus.

“Eesti võlaga on küll nii, et me hoiame joont, ei kuluta jooksvateks kuludeks laenuraha,” lisas ta.

Eesti võlanumber on rahandusministri hinnangul kasvanud kahel põhjusel. “Üheks põhjuseks on EFSF-ist välja antud laenud, mille tagasi saamises meil ei ole põhjust kahelda. Seda me ise ei ole ju kulutanud, vaid oleme kulutanud üldiseks heaoluks, majandusolukorra stabiliseerimiseks.”

“Teine on Euroopa Investeerimispanga laenujääk, mille tähtaeg lihtsalt lähenes, me võtsime ta välja, ta on imeodav ja see, milleks me teda kulutame on Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimine,” selgitas Ligi.

“See on olematu hinnaga ammu-ammu kokkulepitud laen, see on hoopis teistsugune poliitika kui võlgu elamine,” lisas Ligi.

Suur on Ligi sõnul praegu aga laenuvõtmise surve seoses investeeringutega riigifirmadesse.

Sel nädalal avaldatud Eurostati andmetel oli Eesti riigivõlg 2012. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga 9,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on endiselt Euroopa Liidu (EL) riikide seas madalaim näitaja.