Lihatööstused ei pääse rangete nõuete tõttu Euroopa Liidu turule


Eesti ligi kolmesajast suuremast ja väiksemast lihatööstusettevõttest pole veel ükski suutnud täita euronõudeid, et eksportida oma toodangut Euroopa Liitu, kirjutab Maaleht.

“Eestis ei ole hetkel ühtegi lihatööstust, kellel oleks ELi sertifikaat, et oma toodangut liitu eksportida” ütles AS Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm.

“Eurokvoodid suurenevad automaatselt, aga meie liha ei pääse praegu Euroopasse, tänase seisuga on eksport ELi null,” kinnitas ka põllumajandusminister Ivari Padar.

Rakvere lihakombinaadi juhi Olle Hormi sõnul ei suuda paljud lihatööstused täita Eesti seadusi, et viia lihatootmine 2002. aasta lõpuks hügieeninõuetele vastavaks ja taotleda uus tegevusluba, eurotunnustusest rääkimata.

“Kui Eesti riik surub jõuliselt läbi oma seaduste täitmise, jääb alles võibolla paarkümmend lihatööstust, sest sisuliselt ületab Eesti toiduseadus ELi nõudeid,” arutles Horm. Tema sõnul loodab Rakvere tööstus saada eurotunnustuse kauba eksportimiseks ELi alles 2002. aasta lõpus.

Ka Saaremaa liha- ja piimatööstuse direktor Ahti Viilup kinnitas, et nõuded lihatööstustele on karmimad kui piimatööstustele.

“Piimatööstustes liigub piim kinnistes torudes, aga liha on lahtiselt töötlemisel, seetõttu on lihatööstustele kehtestatud nõuded märksa rangemad,” ütles Viilup.

“Meil on kaasaegne tööstus, aga paljudel on väiketööstus kuskil karjalaudas. Kui nüüd euronõuded tulevad, siis kindlasti kaks kolmandikku tööstustest pannakse kinni,” arutles Viilup.

Põllumajandusministeeriumi nõuniku Ants Laansalu hinnangul suudab vaid seitse-kaheksa lihatööstust viia tootmise vastavusse toiduohutuse normidega.

“Selleks on neil vaja investeerida umbes 500 miljonit krooni ja siis suudavad need seitse-kaheksa töödelda kogu Eestis toodetud liha,” arutles Laansalu.

Ekspressi konverents 2020