Lihatootmine suurenes aastaga 1,1 protsenti
Võrreldes 2002. aasta esimese poolega on tänavu kolmandiku võrra tõusnud linnuliha tootmise maht. Sealiha tootmise maht jäi eelmise aasta tasemele, kuid veiseliha tootmine vähenes 14,2 protsenti ja lambaliha tootmine 17,9 protsenti.
Liha ja lihatoodete impordimaht oli esimesel poolaastal 19 991 tonni ja ekspordimaht 10 127 tonni. Lisaks eksporditi 3914 tonni elussigu.
“Veisekasvatuses 2002. aastal aset leidnud muudatused ja tänavu riiklike toetuste maksmine noorpullide ja härgade üleskasvatamisel peaks tootjatele muutma veiseliha tootmise tulusamaks. Euroopa Liiduga liitumisel peaksid toetused veelgi suurenema,” märkis EKI.
Turukonjunktuur püsib EKI hinnangul veiseliha tootmiseks ebasoodne, sest nõudlus langeb nii sise- kui ka EL-i turul. Eelmisel aastal suurenenud veiseliha pakkumine on viinud ka kokkuostuhinnad alla.
Seakasvatusele oli EKI hinnangul poolaastal probleemiks hindade kiire langemine maailmaturul, mis mõjutas ka Eesti kokkuostuhindu. Põrsaste sünd langes aastaga 4,9 protsenti, 15 800 isendini. Tapale viidud sigade arv kasvas 0,8 protsenti.
Enne sisseveopiirangute kehtestamist oli poolaasta seakasvatajatele soodne. Elussigade eksport Lätti kasvas 35 200 seani, mis moodustas 16 protsenti tapale viidud sigade koguarvust.
Nõudlus linnuliha järele kasvab Eestis kiiresti, nii nagu ka mujal maailmas, märkis EKI. Aastaga suurenes linnulihatoodang 33,3 protsenti, samas kattis kodumaine linnuliha 39 protsenti siseturu vajadustest. Teiste lihaliikide kokkuostuhindade alanemine on hoidnud surve all ka linnuliha hinnad.
Eesti lihaturg on EKI hinnangul vaatamata ettevõtete suurele arvule tugevalt kontsentreerunud – kolm suuremat ettevõtet omavad ligi 75 protsenti liha- ja lihatoodete turust, kaheksa suurema ettevõtte turuosa ulatub 92 protsendini. Ligi 70 ettevõtet jagavad ligi kaheksaprotsendilist turuosa. BNS
