Liiga palju prügi reostab metsaalust
Vaid napilt viiendik omavalitsusi on seisnud hea selle eest, et kõigi nende piirkonna elanike prügi satuks kindlasti nende enda kodu prügikasti, mitte metsa alla või avalikesse prügikastidesse.
See tähendab, et omavalitsused peavad korraldama jäätmeveoks avaliku konkursi, mille võitja hakkaks teenindama kõiki antud piirkonna elanikke.
Ent konkurssidest, mis tulnuks välja kuulutada juba 2004. aasta lõpuks, on siiani toimunud vaid 58 (sh 17 Tallinnas) ning konkreetse vedaja leidmisega on neist lõppenud 38.
Nõnda talitavad enamiku omavalitsuste eramu- või suvilaomanikud prügiga omatahtsi, vastupidiselt kortermaja elanikele, kellele prügivedu ja selle eest tasumine kuulub igakuiste kohustuste hulka.
Arukülas elav Ylle Rajasaar lükkab ümber arvamuse, nagu tuleks prügiveo eest tohutult maksta. Samuti levinud väite – mul ei tekigi prügi. Viieliikmelises peres tekib prahti küll, kuid seda otstarbekalt sorteerides saab tagada, et jäätmeid, mille äraveo eest tuleb maksta, tekiks võimalikult vähe.
Rajasaarte kodu köögikapis asub kolm eraldi prügikasti – ühte lähevad toidujäätmed, teise plekkpurgid ja muud pakendid ning kolmandasse tuleb panna need, millega polegi muud peale hakata kui ära visata, sest taaskasutusse neid võtta ei saa. “Kile on põhiline, millega pole midagi peale hakata,” tõdeb Ylle Rajasaar. Muust kraamist rändavad näiteks pandipakendid taaraautomaati, ülejäänud pakendid Tallinna vastavasse konteinerisse või neile, kel neid vaja (purgid mesinikele jms) ning toiduülejäägid õue kompostimisnurka. Niimoodi ökonoomselt toimetades kulub prügiveoks ja prügikasti rendiks Ylle peres 102 krooni kuus.
Viiendikul pole lepingut
Samas puudub keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul jäätmefirmaga sõlmitud prügiveoleping umbes 20% linnaelanikel, mõnel pool siiski ka vähematel. “Maapiirkondades pole lepingut kohati 50–60% elanikest, täpsemale analüüsile tuginedes Kesk-Eestis mõnes vallas isegi 85% elanikkonnast,” täheldas Eek.
Ent asulates, kus liitumine on kohustuslikuks tehtud, käsitavad elanikud seda sageli ülima vägivallana. “Kes on aru saanud, et pääsu pole ja peavad liituma, tulevad ja teevad ära. Enamasti on need vanemad inimesed,” märkis Ragn-Sellsi olme- ja biojäätmete teenuse juht Anne Jõesaar.
Ragn-Sells on osalenud enamikul korraldatud jäätmeveo konkurssidel ning kuulutatud võitjaks 17 korral.
Siiamaani on konkurss korraldamata Võru linnas ning tõenäoliselt tänavu sellega veel ühele poole ei saada.
Seitse konkurssi on nurjunud, 13 käimas
•• Toimunud on 58 konkurssi, millest edukalt on lõppenud 38.
•• Konkursid on läbi Paldiskis, Keila linnas ja vallas, Haapsalus, Põlva linnas, Jõgeval, Rae vallas, Tallinna vanalinnas, Ülemistel, Pirital jt, Sauel, Harku vallas, Tartus kahes piirkonnas, Maardus, Mäetagusel, Kernus, Nissil, Iisakul, Tudulinnas, Vasalemmas, Moostes, Kuusalus, Püssis, Kuressaares, Kärlas, Kaarmas.
•• Eri põhjustel (keegi ei osalenud jm) on nurjunud seitse konkurssi ning käimas 13 konkurssi.
•• Jäätmeseaduse kohaselt ei ole korraldatud jäätmevedu kohustuslik alla 1500 elanikuga omavalitsustes, samuti väljaspool tiheasustusega alasid.
•• Jäätmeseaduse rakendussätete kohaselt olid kohalikud omavalitsused kohustatud konkursside väljakuulutamisest teatama 2004. aasta lõpuks.
•• Korraldatud jäätmeveo rakendamine muudab eelkõige eramajapidamiste senist elu, sest paneb neile kohustuse leping sõlmida ja prügiveo eest maksta.
