Liiga vähe sinikraesid ja paavstlikud ametnikud

Ettevõtjate hinnangul hulbib Eesti majandus eesmärgitult nelja tuule meelevallas.

Eesti majandusel läheb üldiselt hästi, ent võiks minna veelgi paremini, kui suudetaks sõnastada majanduspoliitilised eesmärgid, leevendada oskustööjõu puudust, sünnitada rohkem värvikaid uusi ideid ning suunata rohkem raha teede ja infrastruktuuri korrastamisse, selgus küsitlusest, mille korraldas Eesti ettevõtjate seas Ariko Marketing.

“Kui enne oli selge visioon liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga, siis nüüd on visioon hägustunud ja keegi ei suuda järgmist eesmärki väljendada,” ütles ehitusmaterjalitootja maxit Estonia tegevjuht Viktor Valkiainen. “Tegelikult pole sellist valitsustki, kes seda teha saaks, valitsused ju vahetuvad pidevalt.”

Järgmine eesmärk võiks Valkiaineni sõnul olla EL-i keskmiste sissetulekute taseme saavutamine. Selleks tuleb kasutada nutikalt seda raha, mida EL Eestile fondidest pakub. “Eestis ei osata raha kasutada,” ütles ta, tuues näiteks Lääne-Virumaale rajatud loomsete jäätmete tehase, mis läks maksma ligi sada miljonit krooni, kuid ei tööta.

Valkiainen tunnistas, et oskustööjõu turul on ettevõtjate konkurents tihe. Nii ei leia näiteks Eesti keskmise palga eest töölisi isegi maxit Estonia äärealal paiknevasse Häädemeeste tehasesse.

Odav pole kvaliteetne

Eesti teed ei ole Valkiaineni sõnul viletsad mitte tee-ehituse rahanappuse, vaid riigihangete vähempakkumiste tõttu. Võidab see, kes ehitab odavamalt, ja ametnikud kardavad korruptsiooni kahtluses kallimaid pakkumisi eelistada.

Ariko Marketingi küsitluse kohaselt on oskustööjõu puudus ning vilets teaduspotentsiaal eelkõige suuremate, üle 100 töötajaga ettevõtete probleem. Väikeettevõtted tunnevad suurematest rohkem muret majanduse ekspordisuutlikkuse pärast.

Praegu on tööturul oskustöölisi vähem kui valgekraesid ning suuremad tööstusinvesteeringud jäävad tööjõu nappuse tõttu pigem siia tulemata. “Investeeringud haridusse ja immigratsiooni suurendamine,” nimetas Trigon Capitali juht Joakim Helenius oskustööjõu probleemi lahendusi. Heleniuse sõnul ei peagi riik järgmist majanduspoliitilist eesmärki sõnastama, vaid hoidma oma rolli majanduselus minimaalse.

“Eesti juhib Euroopat ja tervet maailma riigina, kus esmakordselt rakendati ettevõtete tulumaksuvabastust. Sellega on riik loonud endale hea reputatsiooni,” ütles Helenius.

OG Elektra omaniku Oleg Grossi hinnangul võib küsitluses toodud probleemidele lisada bürokraatia. “Igasuguste direktiivide ja nõuete täitmine maksab ettevõtjatele miljardeid. Paraku on eestlane nii püüdlik, et kui kõik kogutakse platsile ülespoomiseks, küsib ta arglikult, kas oma nöör tuleb ka kaasa võtta,” ütles ta.

“Eestis on paavstist paavstilikumad ametnikud,” märkis ka laomajandusega tegeleva firma RRK juhataja Toivo Külaviir.

Ariko Marketingi küsitluse kohaselt hindavad Eesti ettevõtjad enim IT ja telekommunikatsiooni arengutaset, maksusüsteemi ning korrakaitset ja õiguspraktikat. Eesti majandus kasvas mullu 6,2 protsenti, ent järgmisel aastal kasv prognoosi kohaselt veidi aeglustub.