Liigkastmine on toalille surm
Toataimi peaks ümber istutama kevadel või varasügisel. Kui häda sunnib (taim on haige, saite just kingiks ümberistutamist vajava lille, mis on pealegi plastpotis), tuleb toiming ette võtta kiiremas korras. Taimele teeb head, kui ta tõsta uude, veidi suuremasse potti ümber koos vanas potis olnud mullaga. Servadesse tuleb siis ainult veidi uut mulda juurde panna. Poest lillemulda ostes vaadake, et ikka õige võtate: eri liiki taimede jaoks on müügil ka erisugused mullad.
Hooldust vajavad aga kõik toataimed ka talvisel puhkeperioodil. Kuidas toimida, et lill ikka kevadeni elus ja ilus püsiks, annavad nõu Anne Ots haljastusfirmast Helenium ja Masha lillepoe lilleseadja Katrin Mletsin.
•• Laisk potipõllumees võib keset talve avastada, et lill on kuidagi närb ja kidur. Potti kergitades on näha, et juured tolknevad alt august pikalt välja. Peaks ehk ümber istutama? Pidage hoogu, tehke süda kõvaks, poputage lillekest ja kannatage ikkagi kevadeni. Valgust on talvel vähe ja traumeeritud taim võib hoopis nõrgemaks jääda. NB! Üleliigseid juuri ei tohi mingil juhul ära lõigata.
•• Olge puhkeajal ettevaatlik toalillede väetamisega: kui tundub, et peaks siiski väetama, valige lahjem väetis. Üldjuhul on väetisepudelitel ja -pakkidel kirjas, kui palju seda talvel tarvitada võib.
•• Looduslikud väetised, näiteks merevetikatega, on taimele head. Ka munakoorte peal seisnud vesi sobib kastmiseks hästi. Väetised, kus on palju keemilisi ühendeid, ei lase taimedel puhata ja panevad need vastupidiselt loodusseadustele kiiresti vohama. Alates märtsist võib toataimi tihedamini väetada.
•• Liigkastmine on toalille surm. Näiteks keskküttega korteris kuivab mulla pealmine kiht kiiresti ja tekkib tunne, et taim hukkub kohe-kohe. Kui aga näpp mulda torgata, on tunda, et sügavamal on muld tegelikult niiske. Teine võimalus on tõsta potti: kui see on raske, on muld veel piisavalt niiske. Mõistlik on kasta toataimi kord nädalas, et muld saaks läbimärjaks. Pigem olgu taimed pisut kuivanud kui liialt märjad.
•• Õitsvate taimedega on lugu teine, sest need tahavad ka talvel pidevalt palju juua ja väetist. Näiteks asalea joob meeletult. Ja ta ei pahanda, kui vesi jääb poti alusele mõneks ajaks seisma.
•• Et hoida mulla pealispinda niiskena, võib kasutada spetsiaalseid graanuleid nagu aias mult‰i. Mullapinna katteks sobivad ka näiteks väikesed merekarbid või jõulutähe puhul sammal.
•• Mullapinna katmisest võib abi olla ka siis, kui kodus on rumalad kiisud, kes peavad mullapotti ekslikult pissipotiks. Väga suurt potti saab koduloomade eest kaitsta, kui katta potisuu lauajuppide või muu käepärasega.
•• Kui kassid kipuvad toalilli närima, võib see olla hukatuslik nii taimele kui ka loomale – osa taimi on mürgised. Vahel aitab see, kui lilli pritsida vees lahjendatud sidrunimahlaga.
•• Kui toaõhk on kuiv, võiks taimi veega pritsida.
•• Enamik taimi tahab valgust ka pimedal talveajal. Aknalaud oleks seega sobilik asukoht. Ettevaatust keskküttega korteris ja eramus, kus radiaatorid on akende all! Sealt tõuseb taimedeni ülearu sooja, mis kuivatab mulda.
•• Mõni taim ei talu üldse asukoha muutmist, isegi külje keeramine valguse poole võib talle hukatuslikuks saada. Teine taim tahab puhkeperioodi hoopis hämaruses veeta. Näiteks tõstsid meie vanaemad toamirdi talveks voodi alla või peitsid sahvrisse.
•• Puhkeperioodil vajab toataim jahedust. Talvine lemmik alpikann tunneb end kõige paremini 12-kraadises ruumis. Alpikanni puhul tuleb jälgida, et selle sibulale vett ei satuks. Kui talv on üle elatud, võib alpikanni suveks aeda varjulisse kohta istutada ja suve lõpul jälle tuppa tagasi tuua.
•• Potilillede kõrval vajavad enam hoolt ka lõikelilled. Tulp tahab jahedat vett, aga vaasi ei tohi seda liiga palju valada. Suur veekogus venitab tulbi inetult välja. Samal ajal peab jälgima, et vesi vaasist hoopis otsa ei saaks. Varred tuleb terava noaga (mitte kääridega!) enne vette torkamist lühemaks lõigata. Roos aga on soojalemb. Poest toodud roosil tuleb vars viltu lühemaks lõigata ja lill hästi sooja veega vaasi panna.
