1999. aasta alguses oli Maapanga pankrotiga 35 miljonit krooni kaotanud Nordika ajalehe andmeil jõudnud kriisi, mille tagajärjeks olid mitmetesse miljonitesse ulatuvad võlad kohustusliku liikluskindlustuse klientide ees. Raskustes või pankrotistumas olid ka mitmed teised seltsid.

Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimehe Veljo Tinni kinnitusel poleks fond enam Nordika pankrotti üle elanud ning pidanuks klientide nõuete rahuldamiseks võtma laenu.

“Kindlustusseltside omanikel oli võimalik kogu raha ettevõttest enne pankrotti välja kantida ja sel juhul oleks kohustused jäänud meie kanda,” selgitas Tinn. “Näiteks ASA pankrotiga jäi meile 40 miljoni eest võlgasid ning Ühispank sai ASA maja endale.”

LKF-i nõukogu esimees Alar Urm ütles, et tollal hinnati Nordikast tulenevat riski fondile 50 miljoni krooni peale.

“Fondi üks ülesanne on tagada, et liikluskindlustuse lepingutest tulenevad kohustused kannatanute ees oleks täidetud ka kindlustusandja maksejõuetuse korral,” lausus Urm. “Tehingust teadsid rahandusministeerium ja kindlustusinspektsioon.”

Nii otsustaski fond osta Nordikalt AS-i Rävala Büroohoone (RBH), makstes 10 miljonit rahas ning kattes 31 miljoni krooni väärtuses Nordika liikluskahjusid.

Pärast ostutehingut tellis LKF omandatud hoone turuväärtuse hinnangu PricewaterhouseCoopersilt (PWC), kes hindas büroohoone väärtuseks kõigest 1,5-5,5 miljonit krooni. 52,8 miljoni krooni väärtusega maja hinda vähendasid Hansapangalt ja Optiva Pangalt võetud laenud kogusummas 36 miljonit krooni ning kohustused Nordikale 15 miljoni krooni väärtuses.

Nordika Kindlustuse juhi Tiit Arge sõnul oli Nordika sunnitud nimetatud hoone müüma kindlustusinspektsiooni survel.

“Nordika müüs Rävala büroohoone peaaegu sama hinnaga, millega ostis selle aasta varem EE Grupilt. Maja väärtust tõstis asjaolu, et see oli täielikult kaetud vähemalt viieaastaste katkestamistele mittekuuluvate rendilepingutega,” selgitas Arge.

“Kui seda hoonet poleks ostnud fond, oleks selle ostnud keegi teine. Seega on ülepaisutatud väide, et LKF päästis meid pankrotist,” ütles Arge.

Kuu aega tagasi esitasid Keskerakonna liikmed rahandusministrile järelepärimise seoses LKF-i kahtlase tehinguga. Peale rahalise tausta huvitas neid isamaaliitlasest fondi nõukogu liikme Jüri Kaveri võimalik korruptiivne side RBH juhatuse esinaise Merike Kaveriga.

Jüri Kaver kinnitas, et tema naine võeti fondi tütarettevõttesse tööle pärast nimetatud tehingut. Ta lisas, et fondi mustavaid materjale võib levitada RBH endine juhataja Ivo Õunapuu, kes lahkus RBH juhi kohalt tüliga.

Tehingut uurib praegu ka riigikontroll, kes avaldab oma hinnangu lähinädalatel.