Fond peab hüvitama kannatanule kahju sel juhul, kui õnnetuse põhjustab kindlustamata sõiduki juht. Hiljem nõutakse raha süüdlaselt sisse.

Liikluskindlustuse Fondi juhataja Raivo Kell on BNSile öelnud, et loodab sellise avalikustamisega praegust nutust olukorda parandada.

"Seadused on demokraatlikud. Meil pole õigust võlglasele koju minna ning tema vara konfiskeerida. Kui ei maksta võlga vabatahtlikult, läheb asi täitevametisse," selgitab Kell. Paljudel juhtudel selgub siis, et võlglasel polegi vara või ei taha ta maksta. Kohtuskäik on aga kallis ja pikaleveniv.

Lisaks võlguolevale summale saab internetist teada ka maksmisest kõrvalehoidva isiku koduse aadressi ja isikukoodi. Võlglaste nimekirjas on ka avalikkusele teada-tuntud nimesid.

Näiteks Jaak Ahelik (või tema nimekaim) on Liikluskindlustuse Fondile võlgu juba neli aastat. Millega Ahelik oma 3000kroonise võla maksmatajätmist põhjendab, ei õnnestunud "Õhtulehel" eile teada saada. Pillimees on praegu Ameerika Ühendriikides.

Võlgnike ülipikka nimekirja võib sattuda ka üsna tühise summa maksmatajätmisega. Tuleb välja, et ka 300 krooni ei suudeta tasuda. Eraisikute suuremad võlgnevused ulatuvad 100 000 kroonini.

Juriidiliste isikute nimekiri on veidi lühem. Liikluskindluste Fondile ei taha oma võlga ära maksta näiteks siseministeeriumi automajand (28 523 krooni), Läti kaitseministeerium (9770 krooni), Ukraina saatkond (27 149 krooni). Fondile on 1996. aastast võlgu ka Viljandi politseiprefektuur: kokku 57 132 krooni. Suurimad ettevõtetest võlglased on Viljandi firma Trans E.R (141 780 krooni) ja osaühing Elkberg (126 272 krooni)

Võlglaste nimekirjaga saab tutvuda Liikluskindlustuse Fondi koduleheküljel aadressil www.lkf.ee.

ÕL