Maapiirkondade bussiühendus on kannatanud aastaid, kõrged kütusehinnad sunnivad vedajaid aga kohalikke liine veelgi kärpima või sootuks sulgema.

Liinivõrgu ülevaatamise asemel mõtlevad omavalitsused enamasti vaid sellele, kuidas raha juurde küsida, ning hanketaotlused esitatakse endiselt suurte busside jaoks, mis neelavad kütust ja saalivad külade vahel sageli pooltühjalt. Kuna hankeid ei korralda see, kelle käes rahakott, tekivad paberitel esitatud arvude kohta tõsised kahtlused. Toetuste saamiseks peab taotluse täitja iga kvartal esitama liinitäitumuse aruande. Ministeerium ise järelevalvet ei tee, vaid asja on pandud korraldama hämar avaliku teenindamise leping.

“Olen olnud ka ise maavanem ja tunnistan, viimase 20 aasta jooksul sellist absurdi ei ole olnud,” räägib keskerakond-lasest riigikogu liige, bussifirma AS Atko Grupp nõukogu esimees Arvo Sarapuu. Tema hinnangul jätab riigipoolne ühis-transpordi korraldamine tõsiselt soovida – kokkuhoid on võimalik, kuid eeldab tellija huvi liinivõrk ümber teha.

Sarapuu toob positiivse näite Põlvamaalt, kus koostöös maavalitsusega on liinide täitumust arvestades töösse rakendatud väiksemad, 20-kohalised Isuzu ja Iveco bussid. “Kui väike buss kulutab 19 ja suur 35 liitrit kütust, siis võib igaüks ise arvestada,” soovitas ta. Vahe saja kilomeetri kohta tuleb seega 300 krooni.

Väikebussid õigustatud

Põlva maavalitsuse arenguosakonna juhataja Haimar Sokk tunnistab, et kahe aasta eest korraldatud hanke tingimused olid bussifirmale üsna karmid. “Selge on see, et reisijaid on vähe ja raha napib,” nentis ta. Väikebussid on tema sõnul end õigustanud, ehkki teatud kellaaegadel tekib vajadus kahe bussi järele.

Tallinnas kunstiakadeemia ees Atko Grupi teenindatavat Loo bussi nr 106 ootavad Ilona ja Marika loodavad, et väike täitumus liini ei sulge. Ühendus linnaga on nende sõnul vajalik koolilastele ja tööl käijatele, ent ka arsti juurde sõitmiseks. Buss võiks küll olla väiksem, leiavad naised. Samal ajal tuuritab liinil suur turismibuss, ehkki sõitjaid võib tol hommikul üles lugeda kahe käe sõrmedel.

Topeltbussipark

Üle Eesti mitmes maakonnas sõitjaid vedava AS-i Go Bus tegevdirektori kohusetäitja Rene Alpius pakub samuti üheks lahenduseks väiksemate bussidega tehtavat sõitjate ettevedu küladest suurematesse punktidesse: “Täna peaks see toimima nii näiteks Tallinna-Loksa liinil etteveoga Kuusalust ja Neemelt.”

Firma on praeguseks vähese täitumusega liinidel sõitma pannud väiksemad ja säästvamad bussid. Kui hommikusel ja õhtusel tipptunnil ning koolilõpuaegadel sõita suurte bussidega, vahepealsetel aegadel aga kasutada väikebusse, tähendaks see Alpiuse sõnul aga topelt bussipargi pidamist.

Bussitoetuse taotlused rekordiliselt suured

•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium maksab tänavu bussidotatsiooniks 269 miljonit krooni. Samal ajal on 2009. aastaks ministeeriumile maavalitsustelt laekunud juba 429 miljoni krooni eest taotlusi ehk 160 miljonit krooni tänavusest enam. Võrdluseks: 2007. aastal oli dotatsioonide kogusumma 220 miljonit krooni ehk pea kaks korda vähem.

•• Ministeerium järelevalvet ei tee, liinide täitumust ja piletitulu kontrolli reguleerib maakonnaga sõlmitav avaliku teenindamise leping ja selle tingimused. Olukorra muudab veelgi keerukamaks ministeeriumi poolt peale surutav kolme aasta pikkune leping, mis ei saa kerkivat kütusehinda enam mingil moel arvestada.

•• Liinide elus hoidmiseks peab seega jooksvalt küsima lisaraha, mille saamise võimalust närivad teisest otsast eelarvekärped.