Majanduskriis mõjutas liisingturgu väga otseselt, sest vähenesid nii ettevõtete investeeringud kui ka eraisikute tarbimine. Eraisikud vähendasid autode liisimise ja järelmaksu toodete tarbimist, samas kui ettevõtted peatasid suuremad investeeringud seadmetesse ja liikuvtehnikasse.

Kuigi investeerimist jätkasid üksikud tugevamad ettevõtted ja samuti Euroopa Liidu toetustega seotud projektid, on tagasivaates üldpilt kahele viimasele aastale karm. Selle ajaga on liisingturg tervikuna langenud kokku 37,2% ehk 15,4 miljardit krooni. Kui 2009. aasta alguses oli turumaht 41,4 miljardit krooni, siis käesoleva aasta lõpus peaks see jõudma 26 miljardi kroonini.

Lisaks tarbimise langusele ja investeeringute kokkukuivamisele on suures languses oma osa ka asjaolul, et kaks suurimat liisingfirmat Swedbank Liising ja SEB Liising viisid kontserni suuniste tõttu uute krediitide väljastamise miinimumini. See omakorda tähendas, et raha pakkumine klientidele vähenes 60-70%. Kuna liisingfirmade tooted ja portfell on lühikese pikkusega, keskmiselt kuni kolm aastat, siis raha pakkumise ja nõudluse kokkutõmbumine tähendas kiiret liisingportfellide mahu ja tulude langust.

Toodetest oli kriisis üheks suurimaks kannatajaks käibekapitali finantseerimiseks mõeldud faktooring. Kriisi puhkedes tekkinud kõrgendatud krediidiriskist Baltikumi regioonis, peatasid suured rahvusvahelised kindlustusseltsid (Atradius, Euler Hermes, Cofidis) krediidikindlustuslimiitide väljastamise siinsete ettevõtete võimalike maksevõimetuste tagatiseks. See tähendas sadade miljonite kroonide ulatuses faktooringlepingute lõpetamist ja teenuse pakkumise olulist kahanemist.

Tagantjärgi saab tõdeda, et kriisis võitsid eelkõige liisingfirmad, kes käitusid tasakaalukalt ja jätkusuutlikult. Kindlasti olid võitjateks ka liisingfirmad, kes pidasid silmas eelkõige pikaajalisi ja vastastikku kasulikke kliendisuhteid. Turupositsiooni parandamisel osutus kasulikuks ka regionaalne kaetus ja koostöö ühe grupi eri maade liisingfirmade vahel. Eelkõige on need seni Eesti turul väikesteks peetud Nordea Liising, aga ka Unicredit Liising, Dnb Nord Liising ja Pohjola Finance.

Seevastu enamus suuri on turuosa kaotanud. Praegu on liisingportfelli jäägi alusel turul neli liidrit - Swedbank Liising 38%, SEB Liising 23%, Nordea Liising 20% ja Sampo Liising 10%. Seejuures turuosa on neist suutnud võita vaid Nordea, ülejäänud kolme turuosa on oluliselt kahanenud.

On selge, et perioodil 2009-2010 ei ole ettevõtluse investeeringud olnud jätkusuutlikul tasemel. Kõrge tööpuudus vähendas drastiliselt autode liisimist. Niisiis prognoosime 2011. aastaks liisingturu aktiivset taastumist. Seda nii ettevõtete investeeringute hoogustumise kui ka eratarbimise arvelt. Järgmiseks aastaks ennustame liisingturu uusmüügi kasvu vahemikus 25-30%, mis peaks tähendama, et uusi liisingkrediite väljastatakse mahus ligi 8,5 miljardit krooni. Liisingportfelli langus peatub 2011. aasta lõpuks.

Sellel taustal prognoosime konkurentsi tihenemist, kuna aktiivsete turuosaliste arv kasvab viielt seitsmele. Ette on näha ka seadmete ja tehnika tehaste omanduses olevate liisinguettevõtete elavnemist. Kliendi jaoks tähendab see kindlasti valikute laienemist ja ilmselt ka liisingu finantseerimistingimuste paranemist.