“Eesti toitlustusettevõtete konkurentsivõime on madal ning toidukultuuri arengul tugev pidur peal,” ütles Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Feliks Mägus. „Nimetatud maksumuudatused aitavad sektori konkurentsivõimet oluliselt tõsta. Lisaks toovad need maksumuudatused kaasa toitlustussektori käibe ja efektiivsuse kasvu, investeerimisjulguse, mitmeid uusi toitlustuskohti ja hulgaliselt uusi töökohti. Eesti on kiiresti tööpuudust vähendanud, kuid vaatamata sellele oleme tööpuuduses Euroopa meistrid. Seda just teenindussektori ja toitlustamise madalseisu tõttu.“

Mägus märkis, et positiivseid näiteid pole vaja kaugelt otsida – Soomes vähendati toitlustusteenuste käibemaksumäära eelmise aasta 1. juulil ning sealne toitlustussektor on märkimisväärselt elavnenud.

„Ettevõtete efektiivsus on kasvanud, sektori tööhõive paranenud ja seejuures tarbijale toidu hind alanenud,“ sõnas Mägus. „Eesti toitlustusettevõtted tegutsevad täna kahjumlikult, konkurents keskendub eelkõige hinnale ning kvaliteet kannatab. Eesti restoranikultuur on kriisis.“

„Aasta eest tegime riigikogule sama ettepaneku,“ ütles Restoranide Liidu juhataja Andres Peets. „Kuid aastaga pole midagi paremuse poole liikunud, endiselt on kolmandik sektori ettevõtetest negatiivse krediidireitinguga – see on kõikidest sektoritest kõige halvem olukord. EHRL ei kutsu oma ettepanekuga üles lõbutsemise soodustamisele – nii käibemaksu alandamine kui ka erisoodustusmaksu kaotamine tuleks kõne alla vaid toidu, mitte alkoholi puhul.”