Liitumisel EL-iga võib 2,5%-line piim säilida
“Me esitasime Euroopa Komisjonile taotluse erisuse saamiseks. Selle erisuse lubamisel võiksime Eestis jätkata 2,5%-lise piima tootmist,” ütles põllumajandusminister Tiit Tammsaar ja lisas, et kuigi ta on meelestatud ettevaatlikult, loodab ta siiski positiivset vastust.
Euroopa Komisjoni määrusega on EL-is lubatud toota 0,5%; 1,5–1,8% ja 3,5% rasvasisaldusega piima.
“Standardimist kasutakse nii tootjate kui ka tarbijate huvides paljude kaupade osas. Selleks sätestatakse toote suuruse või muude näitajate osas teatud üleminekuastmed, näiteks paberistandardid A4 ja A3. Seesugustest ideedest lähtuvalt on Euroopas selgelt eristatud nn täispiim, mille rasvasisaldus on 3,5% ja lahja piim, kus rasvasisaldus on 1,8% või vähem,” rääkis Euroopa Liidu Infosekretariaadi (ELIS) nõunik Paavo Palk.
##Palk lisas, et 2,5%-lise rasvasisaldusega piima joomise traditsiooni Euroopas ei ole, mistõttu pole ka vajadust sellise rasvasisaldusega piimastandardit kehtestada. Hiljem liitunud riigid on siiski saanud niisuguse piima müüki jätkata, kui selle vastu on huvi. Nii on see näiteks Soomes, vaatamata ligi 10-aastasele EL-i liikmeks olemisele, ja vastavalt liitumisläbirääkimistel kokkulepitule ka Lätis.
“Lähtume EL-i määrustest, millega vastav valdkond on reguleeritud. Töötame selle teemaga, kuid ei julge praegu öelda, kas 2,5%-line piim jääb Eestile alles või mitte,” ütles kaubandusküsimuste eest vastutav Eesti põllumajandusatašee Brüsselis Tauno Lukas.
Lukase sõnul lootus seda erisust saada praegu veel püsib, kuid kõik sõltub Euroopa Komisjonis toimuvatest aruteludest.
Liitumisläbirääkimiste käigus ei nõudnud Eesti Lukase sõnul 2,5%-line piima tootmise säilitamist põhjusel, et õiguse säärasele erandile pidid 2003. aasta lõpus kaotama ka meie naaberriigid Soome ja Rootsi. “Üllatusena, mida me ei osanud läbirääkimiste käigus ette ennustada, pikendas Euroopa Komisjon neil seda erisust,” lisas ta.
“Liitumine võib seoses uute pakendite kasutusele võtmisega põhjustada Eesti piimatootjatele kuni 50 miljonit krooni kahju,” ütles Eesti piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron.
Kui aga Eesti saab soovitud erisuse ja võib 2,5-protsendilist piima edasi toota, ei kujune kahjum Saroni sõnul tootjatele nii suureks. Tootmise ümberseadistamine suurema rasvasisaldusega piima tootmiseks ei ole piimaliidu andmetel ettevõtjatele kulukas.
“Ootame 1. mai ära, siis saame teada. Kui vaja, siis toodame Põlvas 1,5- ja 3,5-protsendilist piima, tehniliselt ei ole ümberseadistamine kallis,” ütles AS-i Põlva Piim juhataja Aivar Häelm. Kui laos olevad pakendid tarbetuks muutuvad, on otsene kahju Põlva Piimale mitu miljonit krooni.
Ka Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse tootmisdirektori Arvi Truu sõnul ei põhjusta tootmise ümberseadistamine neile suuri kulusid. Valmistrükitud pakendid, mida ei jõuta ära tarvitada, tekitaksid aga umbes 150 000 krooni suuruse kahju.
Tarbijate arvamuse uurimiseks korraldas Konjunktuuriinstituut 1999. aasta oktoobris küsitluse “Eesti elanike joogipiima ostueelistused sõltuvalt piima rasvasisaldusest”.
Selle järgi on piima rasvasisaldus tarbijatele küll oluline, kuid 2,5%-lise piima turult kadumisel loobuks piima joomisest vaid 1% inimestest; 40% hakkaks jooma 3,5%-list piima ja 25% kuni 1,8%-list; 17% toorpiima, 5% väherasvast (0,5% rasvasisaldusega) ja 12% ei osanud midagi öelda.
2,5%-lise piima kadumine võib tööstustele tähendada ka seda, et kui nad soovivad joogipiima ümberkaudsetesse riikidesse müüa, siis võib eksportida ikkagi ainult sellist piima, mida endal on toota lubatud.
