Liivapõuda kasutavad ära hangeldajad

 (12)

Väikeettevõtte juht kurdab, et ta ei saa karjääridest vajalikku materjali osta.

Harjumaal kinnisvaraarenduse ja tee-ehitusega tegeleva väikefirma juht Heiki (nimi muudetud) kõneleb, et hangib iga nädal mõni tuhat tonni liiva suurematelt ehitusettevõtetelt, kel on karjääridega lepingud ning seega vajaliku materjali hankimine kindlustatud.

Heiki märgib, et nii väikse tegijana nagu tema firma, kes korraga soovib karjäärist osta 1500 tonni, ta jutule ei pääse. “See pole kogus,” nendib ta.

Palju kallim

Althõlma hangitud liivatonni eest tuleb Heikil edasimüüjale maksta 72 krooni tonnist, samal ajal kui karjäärid müüvad liiva 49–60 krooniga. “Aga pakutakse ka sajaga,” sõnab Heiki. “Teisipäeval pakuti mulle 100 krooni tonn – ei võtnud. Praegune seis täna (neljapäeval – toim) on väga kehv, mõtlesin, et saan liiva, aga võta näpust.”

Maksta tuleb edasimüüjatele enamasti sularahas või siis tasuda vaheraha sularahas.

Kuigi mees märgib, et on hea, et saab hangeldajategi kaudu materjali osta, möönab ta, et see paneb põntsu ettevõtte konkurentsivõimele.

“Kui see pidevalt jätkub, et osa saab ametliku hinnaga ja teistele on hind kõrgem, siis langed ju konkurentsist välja,” selgitab Heiki. “See on hea näide ENSV-aegsetest kauplemistraditsioonidest. Kui tahtsid vene ajal bensiini saada, pidid üritama järjekorras seista või kallimalt osta.”

Seotud lood:

Pärast potentsiaalse ostuhuvilisena karjääridesse helistamist tuli tõesti tõdeda, et killustikku-liiva polegi vabalt saada. Männiku karjääris tegutsev Silikaat sel kuul enam liiva ei müü, sest kaevanduslimiit on läbi. “Uuel kuul võib-olla midagi müüme,” kosteti müügiosakonnast. Aga sel juhul tuleb kohe kuu esimesel nädalal küsima minna, sest teisel nädalal saavad oma liiva kätte need, kel on juba tasutud ja eelmise kuu talongid veel käes.

Turu nõutavast täiteliiva kogusest – umbes 80 000 tonni –, on Silikaadil võimalik kuus väljastada vaid 40 000 tonni. Sellegi võtaksid korraga ära Tartu maantee ehitajad, ent firma on nõus neile kuus müüma ainult 10 000 tonni, et teisi kliente mitte päris ilma jätta.

Ka Väo Paasil polnud möödunud nädala lõpul võimalik kõiki killustikufraktsioone müüa. Vabalt, s.t “tulge tööpäeviti 8–16.30 autoga värava taha” oleks kohe võimalik osta jämedat, 32 x 64 mm fraktsiooniga killustikku.

Harku karjäär väljastas möödunud nädalal keskmist, 16 x 32 fraktsiooniga killustikku. “Ei jätku kellelegi,” kirjeldas olukorda firma sekretär Irina Kostjutšenko. Eelkõige täidetakse suured tellimused.

Kõige raskem on olukord Harjumaal

•• Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu juht Enno Rebane möönis, et kõrgendatud nõudmine võib korralikud turusuhted ära rikkuda küll. Samas pole temani jõudnud signaale mustast turust.

•• Kõige raskem on killustiku ja liiva poolest Harjumaal, kus kõige rohkem ehitatakse.

•• Rebase sõnul võiks ju killustikku tuua mujalt Eestist, kuid vedu teeb hinna liiga kõrgeks.

•• Killustiku- ja liivapõud on tekkinud kahel põhjusel: ehitusmaht on kasvanud, aga kaevanduste ressursid ammendumas. Harku karjäär, kust tuleb enamik Eesti killustikku, saab tegutseda veel paar aastat.

•• Uute kaevanduste avamine on põrganud omavalitsuste ja elanike vastuseisule. Kaks suurt paekivimaardlat asub Nabalas ja Harkus, seni on kaevanduste avamise läbirääkimised liiva jooksnud.