„Eesti Energia sai Pakrile tuumajaama ehitamiseks soodsa geoloogiliste uuringute raporti,“ ütles Liive. „Lõpuks, kui tulevad ka majanduslikult paremad ajad, me saame hakata ehitama.“

Tuumajaama ehitamiseks on Liive sõnul vaja sobivat asukohta, poliitikute ja avalikkuse toetust ning majanduslikult sobivat hetke. Jaama ehitamiseks vajalike seadusemuudatuste pakett on riigikogus töös.

Vaatamata sellele, et Leedu alustas Eestist varem uue tuumajaama ehitamisest rääkimist, ei oma ta edumaad. Eesti Pakri saared asuvad meres, mis võimaldab hiigelreaktori meritsi kohale toimetada. Leedu uuele tuumajaamale valiti asukohaks aga sisemaa, ning reaktori kohale toimetamiseks tuleb tõenäoliselt ümber ehitada kõik tee peale jäävad maantee viaduktid, tõenäoliselt ka maantee.

„Kui varem mulle tundus, et Leedus puudub tuumaprojekti arendades reaalsustaju, siis tänavu juunis see reaalsustaju saabus,“ rääkis Liive. „Kui varem arvasid leedulased, et neil piisab investori leidmiseks üksnes konkurss välja kuulutada, kui nad saavad hakata suurest hulgast parimatest pakkujatest kõige esinduslikumat välja valima. Tegelikkus sellist optimismi ei kinnita“

Leedu poolt välja kuulutatud tuumajaama strateegilise investori otsing lõppeb novembris.

Vaatamata Venemaa suurtele võimalustele ei pea Liive Kaliningradi oblastisse planeeritava Balti tuumaelektrijaama ehitamist reaalseks. „Nad on praegu ühes kohas buldooseriga muru ja mulla kruusa pealt minema lükanud ja see on ka kõik. Neil pole investoreid, kuid mis kõige olulisem, Kaliningradil puuduvad Leedu ja Poolaga tuumajaama tegevuseks vajalikud ülekandevõimsused.“

Alles eile tegi Venemaa asepeaminister Igor Setšin Poola asepeaministrile Valdemar Pavljakile ettepaneku osaleda Balti tuumaelektrijaama ehitamises. „Me tegime poolale ettepaneku kaaluda võimalust osaleda Balti tuumaelektrijaama ehitamises Kaliningradis,“ ütles Setšin reedel Interfaxile.