"Järgneva kümne aasta jooksul seisavad põlevkivitööstusel ees olulised investeeringud. Uuendamisele läheb 75% põlevkivi töötlemise seadmetest. Oma aja ära elanud tootmisvõimsused asendatakse tänapäevaste keskkonnasäästlike ja tõhustate tehnoloogiatega ning laiendatakse vedelkütuste tootmist," rääkis Liive. Investeerimissamm ei oleks mitte 3-4 miljardit korraga, vaid iga õlitehase  ehitamise kulu eraldi, s.o 250 miljonit eurot. "Selline investeerimisotsus on Eesti enda defineeritav, me ei sõltu siin väga palju muudest teguritest."

Põlevkivitööstuse investeerimiskavade teostumisel jõuab Eesti kümne aasta pärast tänu vedelkütuste tootmismahu kasvule energiapuudujäägiga riikide hulgast Taani kõrvale energia ülejäägiga riikide sekka. Liive kinnitas, et Eesti Energia strateegia on võimalik ellu viia tänaste kaevemahtude juures ning ilma toetusteta. Vaja on vaid investeerimiskindlust.

„Toodame põlevkivist esmalt õli, tootmisprotsessis tekkivast põlevkivigaasist ja poolkoksist saame aga elektrit. Läheme üle uuele tehnoloogiale, mis on kaks korda efektiivsem. Põlevkivist otse elektrit tootes saime kätte 30% selles peituvast energiast, uue tehnoloogiaga jõuame aga 70%-ni. See tähendab ka kaks korda väiksemaid CO2 heitmeid. Kunagi varem pole põlevkivitööstuse keskkonnamõjud olnud sedavõrd madalad," tutvustas Liive Eesti Energia strateegiat, mida samm-sammult ellu viia. Ta rõhutas, et plaani elluviimiseks on vaja, et keskkonna- ja ressursitasud, mida riik põlevkivi kaevandamiselt saada tahab, oleksid kümne aastase perspektiiviga selged ja kindlalt paika  pandud.

Liive sõnul on põlevkivi taganud Eestile juba pikka aega elektrisõltumatuse, sest elektrit toodetakse 1,5 korda rohkem kui ise tarbime. "Elektri poole pealt on meil hästi, sest isegi praegu, kui Estlinki kaablid ei tööta, ei ole probleemi elektriga. Milles siis probleem on? Selles, et elektritarbimine moodustab ainult viiendiku energiatarbimisest. Aga täna räägime juba sellest, et põlevkivi võiks Eestile pakkuda ka energiasõltumatust."

Põlevkivitööstuses töötab täna 7000 inimest, teist niipalju tööstusele teenuseid osutavad tööstuses ehk kokku 14 000 inimest, kelle töökoht on seotud Eesti Energia või teise põlevkivi kaevandaja VKG-ga.