Üleeile õhtul Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis paiknevate põlevkivimaardlate omanikfirma ostust – täpset hinda avaldamata möönis Sandor Liive suurusjärku kümned miljonid eurod – teatanud Eesti Energia nendib, et sealt tulevikus kaevandatav põlevkivi ei ole õlitootmise seisukohalt Eesti omaga päris võrreldav. Teisalt on jänkidemaalt põlevkivi oluliselt lihtsam kätte saada.

Energiafirma juhi Sandor Liive sõnul on Eesti põlevkivi õlisaagis keskmiselt 12 protsenti võrrelduna Utah' kümne protsendiga. Jordaanias, kuhu meie energiamonopol samuti õlitehast kavandab, on see protsent keskmiselt vaid üheksa. „Eestis on kaevandatava põlevkivikihi paksus 2,7–2,9 meetrit. Kihi paksus, mida plaanime kaevandama hakata Utah’s, on kuni 17 meetrit,” ütles Liive Eesti Päevalehele. „Seetõttu on kaevandus- ja majandustingimused Utah’s palju paremad kui Eestis.”

Eesti Energia soovib omandada Oil Shale Exploration Company (OSEC) poolt kas omandi- või rendilepingutega kontrollitavad maardlad (vt graafik), mis paiknevad Lõuna-Eesti kuppelmaastikuga võrreldaval alal kokku 124 ruutkilomeetril Utah’ osariigi idaosas otse Colorado osariigi piiri ääres. Võrdluseks – Eestis on põlevkivivaru laiali 3000 ruutkilomeetril, millest kaevandatud on 425 ruutkilomeetril.

Kui tehing saab eeldatavasti lähema kuu-pooleteise jooksul Ameerika Ühendriikide valitsuse juures asuva välisinvesteeringute komitee heakskiidu, plaanib välismaal Enefiti nime kasutav Eesti Energia alustada projekteerimise ja vajalike lubade taotlemisega tehase ehitamiseks, mille tootmisvõimsuseks kavandatakse kuni 57 000 barrelit päevas. Kõige varasem tehase avamise aeg oleks Liive hinnangul 2019. aasta.

Nii maa all kui ka peal

Kui Eestis rakendatakse pealmaakaevandamist 25–30 meetri ja allmaakaevandamist kuni 70 meetri sügavusel, siis Ameerika projekti puhul pole Liive sõnul veel kaevandusplaan lõplikult paigas. „Aga nii nagu Eestiski, plaanitakse Utah’s rakendada nii pealmaa- kui ka allmaakaevamist.”

OSEC-l – läinud kümnendi keskpaigast Utah’s põlevkivimaardlaid sisaldavaid maid kokku ostnud ja seejärel energeetikasektorist kosilasi otsinud erainvestoritele kuuluval firmal – endal tegutsevad kaevandused puuduvad. Enne kui löödi käed Eesti Energiaga, sõlmis OSEC 2008. aastal kuni 20-protsendilise osaluse omandamise optsioonilepingud Brasiilia naftahiiuga Petrobras ja Jaapani investeerimisfirmaga Mitsui. Sandor Liive sõnul lõppesid aga optsioonid mullu detsembris ja pärast seda hakkaski Eesti Energia kiiresti OSEC-i ostutehingut korralda-ma. „Olime nendega juba enne hästi tuttavad ja tegutsesime ka hästi kiiresti,” märkis ta. OSEC-i ostuks on Liive sõnul olemas nii nõukogu kui ka majandusminister Juhan Partsi nõusolek.

Raha selle ettevõtmise arendamiseks ei tule riigile kuuluva energiafirma juhi sõnul mitte mingil juhul Eesti tarbija taskust – selleks kasutatakse vabaturu elektrimüügist teenitud kasumit, laenu ning finantsinvestorile osaluse müügist saadud raha.

Praegu Utah’s tööstuslikult põlevkivi ei kaevandata

•• Eesti Energia teatel Utah’s ega ka mujal USA-s põlevkivi tööstuslikult ei kaevandatagi, ehkki riigis paiknevad maailma suurimad põlevkivivarud. Kuid tegutsevad kümned firmad alates Shelli- ja Chevroni-sugustest energeetikahiidudest kuni väikeste uut musta kulda otsivate „rockefelleriteni”, kes üritavad oma tehnoloogiaga läbimurdeni jõuda.

•• Eesti Energia nimetab oma eelisena, et ta ei pea tehase rajamisel jalgratast leiutama ja uut tehnoloogiat looma, vaid saab kasutada sama tehnoloogiat, mida praegu Auverre rajatava õlitehase puhul. Energiafirma hinnangul on see maailmas kasutatavatest moodsaim ja keskkonnasõbralikem.

•• Eesti Energia teatel on OSEC-i eeliseks omandatud või kontrollitavate maatükkide staatus – oluline osa neist on eraomandis. Kaevanduste rajamiseks Utah’s on sellegipoolest vaja eelnevalt osariigi kaevandusministeeriumi ja muude ametkondade lube ning see omakorda eeldab mahukat eeltööd, sealhulgas keskkonnamõjude hindamise laadset kaevandusplaani.

Jordaania kõrb meelitab kosilasi

•• Teatavasti on Eesti Energia koos kohaliku partneri Near East Investment ja Malaisia energeetikafirmaga YTL Power International Berhad Jordaanias juba alustanud õlitehase ja põlevkivielektrijaama rajamist – neist esimese täisvõimsuseks on planeeritud kuni 38 000 barrelit päevas ja elektrijaamal kuni 900 megavatti. Eesti Energia ja partnerite projekt paikneb pealinnast Ammanist loodes Attarat Um Ghudrani kõrbes.

•• Eestlased pole ainsad kosilased praegu pea kogu oma energiavajadust impordiga rahuldavas kõrbekuningriigis – 2009. aastal sõlmis Jordaania valitsus lepingu Shelliga ning eile teatati tehingust Briti taustaga Karak International Oil nimelise firmaga.

•• Britid lubavad investeerida Ammanist 110 kilomeetrit lõunas oleval Al Lajjuni kaevandusalal 1,3 miljardit euro. Tehase algvõimsus on 2016. aastal kavakohaselt 15 000 barrelit päevas ning pikemas plaanis 30 000 kuni isegi 60 000 barrelit päevas.