Linde ei saa gripi vastu kindlustada


Linde ei saa gripi vastu kindlustada
Raigo Pajula

Kindlustusfirmade hinnangul on taudide vastu kindlustamine liiga riskantne.

Järveotsa vutifarmi omanik Ülo Pullisaar tahaks oma 15 000-pealist karja kindlustada küll, kui vaid keegi seda tegema soostuks. “Rääkisin maakleriga, tema uuris mitmest firmast, aga tulemusi see ei andnud – haiguste vastu kindlustada ei saa,” ohkab ta.

Aastas oleks ta kindlustamise eest nõus maksma ligikaudu 25–40 000 krooni, aga seni pole maakler talle leidnud firmat, kes asja teha võtaks.

Kuuse talu jaanalinnufarmi perenaine Kaja Kuusk üritas oma linde kindlustada mõni aasta tagasi – siis sai ta küll hinnapakkumise, kuid loobus, sest kindlustamine oleks läinud liiga kalliks. “Ma võin eksida, aga mäletan, et nelja linnu pealt oleks tulnud maksta 25 000 krooni aastas,” nendib Kuusk. See oleks juba ühe linnu hind.

Rumal juhus

Samas oleks selle vastu huvi, sest tuleb ette sedagi, et lind saab rumala juhuse läbi surma. Kuuse talus on juhtunud, et lind on söönud heinapallinööri ja seetõttu lämbunud.

Pandeemia hirmus on Kuuse talu oma karja praegu vaid 17-pealisena hoidnud ega kavatse esialgu ka lasta kevadeks tibusid välja haududa.

Kindlustamata on ka OÜ Sanlind 80 000-pealine kanakari. “Mõni aasta tagasi tahtsin kindlustada, aga ei nõustutud, sest risk on liiga suur,” märkis ettevõtte omanik Andres Puksov.

“Oleneb kliendist,” möönab Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. “Kui suurklient küsib, oleme teinud pakkumisi.” Ent tema ütlust mööda ei kindlusta erakindlustusseltsid loomi ega linde A-grupi haiguste vastu, mille hulka kuulub ka linnugripp.

Kivirüüt lisab, et lindude kindlustamise soovi tuleb harva ette.

Seesam ega Salva ei kindlusta üldse linde ega loomi.

Rakveres tegutsevad kindlustusfirmad suhtusid lindude kindlustamist puudutavasse küsimusse üleolekuga, arvates, et tegemist on naljaga.

If Kindlustuses küsiti, kas kliendil on ka mõni reaalne probleem. Ifi loomakindlustuse paketis saab kindlustada kitse, siga, hobust ja isegi kassi. Kanu ja jaanalinde paraku mitte. Miks, seda klienditeenindaja ei teadnud.

Hansapanga kindlustuses teatati, et koduloomad, -linnud ega ka taimed ei kuulu kodukindlustuse alla.

Linnu eest saab hüvitist

•• Seaduse järgi hüvitab riik omanikule taudi tõttu surnud või hukatud põllumajandusloomade, ka lindude maksumuse.

•• Maksumuse arvestamise aluseks on loomade keskmine lihakaalu kokkuostu hind, mis möödunud aasta IV kvartali järgi on 22,5 krooni.

•• Kilohind korrutatakse linnu kaaluga ja veel omakorda koefitsiendiga 0,67, mis tähistab linnu ümberarvutamist lihaks.

•• Seega makstakse kana eest omanikule umbes 30 krooni. Olenevalt kana vanusest võib see summa isegi ületada kana omahinna. “Kõige kallim on kana enne munema hakkamist – 70 krooni, kui munemise lõpetab, maksab ta 10–15 krooni,” selgitab Sanlinnu omanik Andres Puksov.

•• Kuna vuti keskmine omahind on 30 krooni, jääks riigi pakutav umbes 4 krooni õige piskuks.

•• Kehvad lood on ka jaanalindudega. Kuna täiskasvanud tõulinnu hind ulatub 30 000-ni, ei moodustaks hüvitatav summa kümnendikkugi linnu maksumusest.

•• Läbi aegade on A-nimekirja kuuluvatest loomataudidest Eestis diagnoositud:

Newcastle´i haigust ehk lindude aasia katku 1962. a novembris, suu- ja sõrataudi 1982. a detsembris ja sigade klassikalist katku 1994. a jaanuaris.

A-nimekirja kuuluvad loomataudid:

•• suu- ja sõrataud

•• sigade vesikulaarhaigus

•• sigade klassikaline katk

•• lammaste sinikeelhaigus

•• hobuste aafrika katk

•• Rift Valley palavik

•• lindude klassikaline katk

•• Newcastle´i haigus

•• veiste katk

•• väikemäletsejaliste katk

•• vesikulaarne stomatiit

•• lammaste ja kitsede rõuged

•• sigade aafrika katk

•• veiste nodulaarne dermatiit

•• veiste kontagioosne pleuropneumoonia