Kui kõik sujub õlitatult ja planeering saab ka keskkonnaministri kooskõlastuse, võib juba aasta pärast Logi tänava kinnistutele üksteise järel kerkima hakata viis uhket kuuekorruselist elamut koos avaliku rannapromenaadi ja jahisadamaga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuuekorruselistesse ning ristluslaevu meenutavatesse majadesse tuleks üle kuuesaja luksuskorteri, vaatega nii merele kui ka vanalinnale. Mere äärde aga rajataks avar rannapromenaad koos haljastuse ning ratta- ja jalgteedega.

Hoonete promenaadipoolsetesse otsadesse on plaanitud äripinnad kohvikutele, restoranidele ja kauplustele. Ala lääneserva tuleks aga kuni sajakohaline sadam pealinna külastatavatele jahtidele.

13,6 mereäärset hektarit puudutava arenduse taga on Logi Projekt OÜ, milles viiekümne-protsendine osalus kuulub kinnisvarafirmale TTP AS. TTP juhataja Peeter Puusepp märkis, et mingit kehva asja Logi tänavale teha ei taheta. “Eesmärk on praegune tühermaa linna tõmbenumbriks muuta,” märkis Puusepp.

Projekti ehitusmaksumusest ja võimalikust valmimisajast ei soovinud Puusepp täpsemalt rääkida, andes vaid mõista, et tegemist oleks enam kui miljardi krooniga. “Täpsem hind selgub projekteerimistööde käigus, mis on juba alanud,” sõnas ta, lisades, et need peaksid saama tehtud aastaga. “Oma vahenditega me hakkama ei saaks, kindlasti on vaja pankade toetust.”

Arvestades kinnisvaraturu praegust seisu, oletas Puusepp, et ehituseks võib minna alles parema aja saabudes. “Kuna ehitamine toimuks järk-järgult, ei saa me samas välistada, et asjade laabudes lüüakse seal juba aasta pärast kopp maasse,” lisas ta.

Puusepa sõnul on luksuskorterid mõeldud keskklassile ja veelgi jõukamatele inimestele. Kolmandik kortereid aga loodetakse müüa välismaalastele: soomlastele, rootslastele ja venelastele.

Ühtlasi sõltub suurejoonelise projekti saatus paljuski sellest, kas keskkonnaminister vähendab erandkorras mereäärset ehituskeeluvööndit. Nimelt on merd ja hooneid lahutav promenaad planeeritud kolmekümne meetri laiuseks.

Tallinna linna Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt kehtib aga selles kohas viiekümne meetri laiune ehituskeeluvöönd. Nii taotlebki linn keskkonnaministeeriumilt nõusolekut seda detailplaneeringule tuginedes vähendada.

Minister Jaanus Tamkivile valmistab praegu vastavat otsust ette Harjumaa keskkonnateenistus. Teenistuse juhataja Jaan Pikka ütles, et esialgu käib alles materjali läbitöötamine ning otsusest on veel vara rääkida.