Senimaani on filmide levitamine toimunud konsensuslikult ja sõbralikult: näitamisõigused jagatakse eraldi kinokettidele, telekanalitele ja kaablioperaatoritele. Keegi ainuõigust ei saanud, telekanalid konkureerivad omavahel, kaablioperaatorid omavahel. Levitajad on täitnud kamba peale filmi tootmise eelarve, vahest ehk ülegi ja kõik saavad oma osa levitamisest.

Tänaseks on aga tekkinud olukord, kus Linnamäele kuuluv Apollo kinokett ostab suure hinna eest kinos levitamise õiguse, aga teeb sellega ka üheseltmõistetavaks, et televoorus saagu levitajaks Linnamäele kuuluv Kanal 2. Ei mingit ETV-d, ei mingit TV3e.

ERR-i nõukogu liige Rein Veidemann peab olukorra suurimaks probleemiks just seda, et skeem kehtib tõrgeteta ka riigi finantseeritavate filmide puhul.

"Tekib väga tõsine moment, et riik finantseerib filmi tootmist, aga avalik-õiguslik ringhääling peab neid filme ostma eraõiguslikelt firmadelt," ütles Veidemann.

Tema kinnitusel kerkis probleem esile alles hiljuti, kui filmide näitamisõiguseid hakkas ära ostma suurärimees Linnamäe, kes oma ärihaared üheski valdkonnas ei varja.

"Varem leiti konsensus - produtsendid jagasid näitamisõigusi ETV ja kommertskanalite vahel. Aga viimasel ajal on tekkinud olukordi, kus suuri filme enam vabalevisse ei tulegi," ütles Veidemann ja toob näiteks tuleval aastal linastuva Elmo Nüganeni lavastatud "Apteeker Melchiori".

Probleem hakkaski tekkima uue aasta programmi koostades, mispeale ERR-i telekanalite programmijuhid juhatuse poole pöördusid.

ERRi juhatuse esimees Erik Roose selgitas samuti, et süsteem, kus riigipoolse toetusega filmid jõuavad ka vabalevisse, on varasemalt töötanud, kuid nüüd tahab üks vahendaja igas kihis levitamise enda kätte saada.

Margus Linnamäe ütles Delfile, et tema ettevõte osaleb filmiõiguste ostus sarnaselt teistele telekanalitele turutingimustel. "Filmitootjad otsivad parimat partnerit, kes maksaks filmi eest õiglast tasu ja tagaks samuti hea telelevi üle Eesti," ütles ta.

"Ka riigi poolt rahastatud filmide tootjad otsivad lisarahastust erasektorist ja seda vôimalust oleme üritanud ka Eesti tootjatele pakkuda," selgitas Linnamäe. "Miks teised kanalid arvavad, et nad ei saa enam piisavalt filme, ei oska kahjuks kommenteerida."

Roose mõistab tootjate huvi teenida tulu. "See on alati oluline, et kui tootmine läheb maksma 100 000 eurot, siis tootja peab ju kuidagi raha tagasi saama. See on ju loogiline. Aga õigused on jagunenud siis erinevate omanike vahel ära - algul kinos, siis kaablis ja teles. Igaüks maksab oma summa. Õigused on mõistlikult nii ära jagatud, et igaüks on midagi saanud ja kõik on enam vähem korras," ütles Roose.

"Kui meie vabalevina välja jääme, siis tekib küsimus, miks riik peab toetama ainult eraomanikke. Võiksime ka midagi saada, kas mingi piirangu vormis või muu lahendusena," arvas Roose.

Roose sõnul oleksid telekanalid muidu õiguste ostmisel samas kaalukategoorias, kuna ERR-i eelarve on võrreldav erakanalite kontaktidest tulenevate reklaamirahadega.

"Aga kui läbirääkimiste ajal tuleb kõrvalt samasse ruumi sisse ka kinoketi esindaja, kes paneb lauale kuuekohalise numbri ja ütleb, et selle saate siis, kui ainult Kanal 2 näitate.. Siis meie suurusjärk ei ole kino või kaablilevi tagataskust võtta," ütles Roose.

ERR-i nõukogu arutas asja ka teisipäevasel koosolekul ja seal otsustati probleemist teavitada kultuuriministeeriumi.

"Lõpuks sobivad meile muidugi kõik variandid, aga meie asi on öelda, et vaadake, kas see mudel on antud ajahetkel mõistlik," ütles Roose.