Linnamäe paisu lammutamise küsimus jõudis lõpuks valitsuse lauale

 (59)
Linnamäe hüdroelektrijaam
Linnamäe hüdroelektrijaamFoto: Priit Simson

Möödunud neljapäeval tuli valitsuskabineti kohtumisel jutuks ka Jägala jõele rajatud Linnamäe paisu küsimus. Kuigi valdav osa ministritest on seda meelt, et paisu lammutada ei tohiks, ühtegi kindlat otsust selle osas veel ei langetatud.

"Mina ei ole oma arvamust muutnud ja see on endiselt selline, et ei ole mõistlik seda objekti lõhkuda, sest senise info põhjal ei kaalu keskkonnahuvid Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Küll aga on kindlasti vaja leida viise, kuidas kaladele see kompenseerida," ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

Kuigi Ärilehele teadaolevalt on üsna sarnast meelt ka valdav osa ülejäänud valitsusest, möödunud neljapäeval veel kindlat otsust Linnamäe paisu küsimuses ei langetatud. Keskkonnaministri sõnul ühtegi otsust senikaua ka ei sünni, kuni keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruanne on täiendatud ja seeläbi tekiks ka alus edasiseks menetluseks.

"Seetõttu võeti ka möödunud nädalasel arutelul seisukohad esiti lihtsalt teadmiseks," sõnas Kokk. Jägala jõele rajatud Linnamäe hüdroelektrijaama omanikfirmale Wooluvabrik OÜ-le on KMH täiendamiseks antud aega käesoleva aasta mai lõpuni.

Ärileht kirjutas jaanuari alguses, et valitsus peab peagi tegema valiku kalade ja energiajulgeoleku vahel, kuna Linnamäe paisu lammutamise tagajärjel jääks tööta nii paisule rajatud Linnamäe hüdroelekrijaam kui ka mõjutaks see samm kaks kilomeetrit ülesvoolu olevat Jägala Energy OÜ elektrijaama.

Seotud lood:

Kõnealused kaks hüdroelektrijaama toodavad kolmandiku kuni poole kogu Eesti hüdroenergiast. Praegu varustavad need elektrijaamad aasta läbi elektriga 2000 majapidamist, kuid võimalike elektrikatkestuste korral suudaks kumbki varustada üht Tallinna suurhaiglat.

Kemplus Linnamäe paisu ja sellele rajatud hüdroelektrijaama pärast sai alguse 2017.aasta lõpus pärast elektrijaama omaniku vahetumist, kui keskkonnaamet keeldus elektritootmiseks vajalikku vee erikasutusluba uuele omanikule pikendamast. Amet põhjendas oma otsust sellega, et omanik jättis luba taotledes esitamata keskkonnamõju hindamise aruande ega ole täitnud seadusega kehtestatud norme, sealhulgas taganud toimivat kalade läbipääsu.

Just sellepärast elektrijaama senine omanik Eesti Energia hoonestusõiguse maha müüski, et kalad ei pääsenud jõe suudmest 1,5 kilomeetri kaugusel paiknevast tammist ülesvoolu ja kalatreppide rajamine ei andnud tulemust.