"Algselt kavandatud lahendus tundub mulle mõistlikum, kuna nii ei teki rajatavasse tänavavõrku pudelikaelu, mis soodustavad ummikute teket," teatas Kõlvart Delfile.

"Tihedat liiklust võib ette näha iga variandi juures, kuid meie ülesanne on neid ennetada ja võimalikult kiiresti lahendada. Selge on ju see, et sadamast tulenev liikluskoormus ikkagi kasvab ja mõistlik on raskeveokid kiiremat ühendust kasutades suunata sadamasse pigem kesklinna läbimata, mitte nagu praegu."

Neil päevil sai valmis Tallinna kommunaalameti tellitud analüüs TalTechi teadlastelt, kes uurisid, kuidas Reidi tee ühe lõigu kitsam või laiem versioon mõjuks liiklusele ja keskkonnale. Uuringut läbi viinud inseneriteaduskonna professor Dago Antov ütles Delfile, et kolmerealise variandi puhul on tipptunnil oht praegusestki suurematele ummikutele.

"Kui algsel variandil (enne Merelinna Kaitsjatega kompromissi oli plaan teha kõnealune lõik neljarealiseks - toim) oli ummistamise oht... ma ei ütleks null, aga ta ei olnud tohutu, siis selle kitsama variandi puhul - neid vooge arvestades kasvavad sabad pikemaks ja on oht, et need ummistavad ka eelmise ristmiku. Aga on selge, et need ooteajad kasvavad tsüklipikkuseks, kuna kui sa esimese tsükliga läbi ei saa, siis pead ootama kogu fooritsükli, et uuesti foorituli roheliseks läheks," rääkis Antov.

"Erinevused pole kuigi suured ega puuduta Reidi teed kui tervikut. Muudatused, mille üle arutame, puudutavad ennekõike selle 2,2 kilomeetrise tänava kahte ristmikku. Keskkonna mõttes usun mina, et vältides autode tropis seismist me pigem võidame. Ja mobiilsuse mõttes kohe kindlasti võidame," rõhutas Kõlvart.

Tallinna linnavalitsuse võimalik taandumine Reidi tee ehitust puudutavast ametlikust kokkuleppest kahandab linnavalitsuse usaldusväärsust, kirjutas ERR-i portaalis endine Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova, kes on varem Reidi tee kitsamaks muutmist oma suure töövõiduna esitlenud.

"Selge on see, et väidetav autodevoo läbilaskevõime [vähenemine] Reidi tee vähendatud projektis ilmneks vaid sel juhul, kui arvutusi tehtaks autostumise kasvu arvestavalt, ehk teisisõnu siis, kui linnavalitsus ei hoia kinni kehtivatest strateegiatest autostumist pidurdada, vaid soovib autostumist veelgi enam hoogustada. Rääkimata kuumasaare efekti võimendamisest ning teistest linnaplaneerimise ja maakasutuse meetmete rakendamisest kliimakriisi ajastul," pahandas Izmailova.

„Lepiti kokku, et Reidi teel tuleb alandada maksimaalset lubatavat sõidukiirust 40 km/h, muuta pargi säilitamise nimel Reidi tee kurviraadiust ja mitmes kohas vähendada sõiduradade arvu,“ teatas toonane Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova eelmise aasta alguses oma tööbvõitudest. „Lisaks laiendatakse vaheribasid Russalka läheduses, kuhu tekkivale haljasalale on kavas istutada eelkasvatatud puid.“

Puude asjus jääb kõik siiski nii, nagu kokku lepitud. "Haljastusplaanis muutusi plaanis pole," kinnitas Kõlvart Delfile. "Reidi tee peab jääma puhkealade, mänguplatside, pinkide ja kergliiklusteedega alaks, kus on ohtralt põõsaid, puid ja mis toob mitmed mereäärsed alad linnarahva käsutusse. Pirita tee on inimesed omaks võtnud, Reidi on moodsam ja ka rohelisem."

Paistab, et Reidi tee rohelistele lubatust laiemaks ehitamine on üsna kindel, Kõlvart viitab, et rahagi selleks on olemas.

"Reservid tee laiendamiseks on olemas ja linnakassa saab selle ülesandega hakkama, sest muudatused pole suured, vaid küsimus on kahes ristmikus," ütles ta.

Analüüsi järgi hakkaks autodevoogu pidurdama kahe ristmiku vaheline jalakäijate ülekäigukoht. Varem on kaalutud võimalust sina rajada muu hulgas hoopis tunnel või sild.

"Ma tean, et kunagi enne on olnud variant, et seal võiks olla tunnel või midagi taolist. Aga praegusel hetkel olid arutlusel ainult need kaks varianti, mis linnavalitsus meile ette andis. Me võime ju öelda, et tehke sinna tunnel, aga sellisele lahendusele ei ole projekte tehtud. Seega ei, sellist lahendust praegu ei ole, mille vahel annaks kaaluda. Meie ülesanne oli öelda, mis juhtub, kui rakendada üks või teine variant," ütles Dago Antov.

Sellist uuendust siiski oodata pole. "Jalakäijate tunnel pole tõsisemalt teemaks olnud, sest see tähendaks ruumi võtmist Kadrioru pargilt (sel juhul oleks vaja kaldteid jne), mida me pole soovinud teha rohkem kui hädapäraselt vajalik," ütles Kõlvart.