Lipstok esines täna Tartus õiguskonverentsil ettekandega, kus keskpanga president andis ülevaate nii praeguse majanduskriisi tagamaade, maailmamajanduse olukorra kui ka Eesti majanduse kriisist väljumise võimaluste kohta, teatas Eesti Panga pressiesindaja.

Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimunud konverentsil „Majandus, kuhu lähed? Kas õigus saab aidata?” kirjeldas Lipstok oma ettekandes maailmamajanduse kriisi, mis on oma olemuselt, nagu iga majanduskriis, põhjustatud ületootmisest ja ebapiisavast nõudlusest.

„Üks praeguse kriisi põhjus on mitmel pool maailmas ja finantsturgudel valitsenud liigne optimism, mis julgustas inimesi üha rohkem tarbima ja vähem säästma. Teine oluline põhjus on suhteliselt odaval ekspordil ja madalal valuutakursil tuginenud majanduspoliitika mitmes Aasia riigis. Praeguseks on olukord põhjalikult muutunud,” rääkis Lipstok.

„Senise maailmamajanduse kasvumudeli lõppu iseloomustab enim kaubavahetuse katastroofiline vähenemine kogu maailmas. Samal ajal tuleb meeles pidada, et tootmise ajutine langus asendub vabas turumajanduses alati tõusuga. Kõigi suurte kriiside põhjuseks on pea alati riiklik poliitika, mis mõjutab inimeste ootusi ja nende põhjal langetatud otsuseid. Püüdes kriisiolukorras eelmisi vigu heastada, on riiklik poliitika sageli takistanud vaba turumajanduse korrektsiooni ja seeläbi ka kasvu taastumist,” rääkis Lipstok, viidates mitmete riikide käitumisele 1930. aastate suure depressiooni ajal.

Ta lisas, et tänane kriis maailmas ei ole mitte turumajanduse kriis, vaid ebakõlasid ja tasakaalustamatust võimendanud riikliku poliitika kriis. „Kõikjal maailmas peab riiklik poliitika arvestama, et kriisist toob meid välja turumajanduse toimimist toetav poliitika,” ütles Lipstok.

Ta viitas, et praeguses maailmamajanduse olukorra kontekstis on ka Euroopa Liidu kasvuväljavaated väga ebakindlad, kuid kriisist väljumist toetavad ELi majanduspoliitilised meetmed.

„Nende meetmete lühema perspektiivi eesmärk on peatada langus ja stabiliseerida majandus. Pikemas perspektiivis tuleb taastada ettevõtete, majapidamiste ja finantsturgude usaldus Euroopa majanduskasvu potentsiaali. Ning kolmandaks tuleb majanduse kasvuvõimekuse hoidmiseks viia liikmesriikides ellu Lissaboni strateegias sätestatud struktuurireformid, mis aitavad tõsta konkurentsivõimet ehk suurendada majanduse ja tööturu paindlikkust,” rääkis Lipstok.

„Eesti on osa Euroopa Liidust ja ühisturust ning ka meie majanduspoliitika jaoks on ELis kokkulepitud raamistik igati sobiv,” nentis Lipstok, kuid rõhutas, et Eesti peab end Euroopa ja Euroopa ühisturuga veelgi enam siduma, sest kriisist väljumisel on ELi pakutavad võimalused ja stabiilsus hädavajalikud.

"Kriisist ülesaamise kiirus sõltub seetõttu Eesti ettevõtete paindlikkusest ja oskusest tootmist ja tegevust ümber korraldada, arvestades muutusi maailmas ja Euroopa Liidu turul. Riigi ülesanne on luua tingimused, mis toetaksid neid ümberkorraldusi ning uusi investeeringuid,” toonitas Lipstok.

„Eesti majanduse stabiliseerimist toetavad nii kindel kurss, euroalaga ühinemine kui ka stabiilne pangandus. Võtmeküsimuseks on seejuures jätkusuutlik eelarvepoliitika. Eelarvepoliitikas tuleb praegu tegutseda otsustavalt, aga selge on, et majanduse tõusu saavutamiseks ei saa minna lihtsate või lihtsustatud lahenduste teed. Silmas tuleb pidada, et riigi kulutused on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud, teisalt on seni suhteliselt stabiilsena hoitud maksukoormus Eesti majanduse üks peamine tugevus, mis on jätnud piisavalt ruumi erainitsiatiivile,” rääkis keskpanga president.

Lipstok mainis, et viimaste päevade sõnumid maailmast on üle mitme kuu jälle natuke optimistlikumad ja arvatakse, et suured tugipaketid on lõpuks tulemusi andmas.

„Seetõttu on seda olulisem, et riigid oleksid valmis astuma samme pikaajalise kasvuvõimekuse tagamiseks. On ju maailmas ennegi majanduskriisist üle saadud uue kriisi eelduste loomise hinnaga,” ütles Lipstok oma ettekande lõpetuseks.