„Kui vaadata ettepoole, siis on tunne, et eurole üleminek on absoluutselt paratamatu meie jaoks – riik on võtnud need eesmärgid ja siit pääsu pole,“ ütles Lipstok. „Kui euro on olemas, siis on vaja kokku panna ja läbi vaielda, milline oleks jätkusuutlik majandusmudel Eesti jaoks. See peaks saama läbivaks teemaks järgmistele konverentsidele.“

Lipstoki sõnul on edasiminekuks on vaja usaldust ning seda toob eurole üleminek – viimast kinnitab kasvõi reitinguagentuuride usaldus, mida on näha viimasel poolel aastal. „Ma ei näe ühtegi põhjust, miks selline positiivne usaldus ei mõjutaks meie reaalmajandust.“

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik tõdes konverentsil, et Eestis peavad olema fookuses tulevikuküsimused ning eurole üleminekul on riigi tulevikku arvestades oluline roll. „Kriitikat on tulnud Eestist ja välismaalt - euro on praegu suures ohus ja kas te teete ikka õigesti eurot kasutusele võttes? Kas tegemist pole siiski abiellumisega sureva pruudiga? Mul on tõsiselt hea meel, et Eesti liitub euroga. See on hea otsus.“

Männiku sõnul tuleb aru saada, et me elame täna teises Euroopas kui siis, kui Eesti kroon tuli: „Paljud riigid on andnud oma raha ära, pole enam liiri, marka, franki. Põhjuseks on see, et Euroopa riigid saavad aru, et üksinda ei pane enam Aasiale ja Ameerikale vastu. Peame tegema koostööd, ühisraha on üks osa sellest koostööst.“

Eesti Pangaliidu juhatuse liige Vahur Kraft lausus, et maailmas on palju eri valuutasid ning selline killustatus riikide rahapoliitikas on ressursside raiskamine – viimast kinnitavad ka tuntud majandusteadlaste tööd. „Eelkõige suurenevad riikide kodanike sissetulekud suuremates valuutapiirkondades. Arvan, et eurole üle minnes ei mängi me maha oma edu, vaid astume oma järgmisse etappi.“

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et euro põhimõtted pandi tegelikult paika juba 1992. „Kroon on minu jaoks kui euro lapsepõlv,“ sõnas minister. „Väidan, et me oleme arenenud tänu Euroopale, meie edu sõltub sellest.“