Lipstok: eurota tuleb tagasilöök
“Kui Eesti väljavaated eurole üleminekuks lükkuksid kaugesse tulevikku, kajastuks see kindlasti riigi finantsreitingutes, mis tõstaks siinseid intressimäärasid ning teeks laenuraha kallimaks nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele,” ütles Lipstok. “Selline samm võib töökohtade vähenemise ja ettevõtjate majandustegevuse languse tõttu tuua kaasa probleeme nii riigi kui ka kohalike eelarvete täitmisel.”
Eesti on täitnud majandus- ja rahaliidu liikmestaatuse saamiseks kaks etappi kolmest: astunud Euroopa Liitu ja võtnud kasutusele vahetuskursimehhanismi ERM2. Täitmata on euro kasutuselevõtt.
Euro kasutusele võtmine 1. jaanuarist 2007 on küsimärgi all. Kui otsustamine toimuks täna, ei vastaks Eesti euro kasutuselevõtu tingimustele. Peaasjalikult on probleemiks kõrge inflatsioon, mille mootoriteks on kütusehindade tõus ja kasvanud sisemaine tarbimine.
Eelmisel nädalal ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia Postimehes väga selgelt, et kui Eesti ei täida eurole ülemineku kriteeriume, siis järeleandmisi ei tehta.
Augustis oli Eestis inflatsioon aasta lõikes 4,2%, mis ületab selgelt Euroopa Liidu poolt ette antud inflatsiooni kriteeriumi. Inflatsioon peab olema allpool kolme eurotsooni madalama riigi keskmisest, pluss 1,5%. Praegu on madalaima inflatsiooniga Taani, Rootsi ja Soome, kus 12 kuu inflatsioon on vastavalt 1,2, 0,8 ja 0,5 protsenti. Lihtne arvutus näitab, et Eestis peaks olema inflatsioonitase 2,3 protsenti.
Reitinguagentuuri Fitch hinnangul on võimalikud eurotsooniga ühinejad 1. jaanuaril 2007 Leedu, Sloveenia ja Eesti. Lätile seda kuupäeva enam ei ennustata.
Eesti Panga presidendi nõunik Andrus Alber ütles, et vaatamata suurenenud inflatsioonile ei tähenda see veel otseselt, et Eesti majandust tervikuna ohustavad tugevad hinnasurved.
“Samas on Eesti alusinflatsioon, kui jätta arvutustest välja kütused, alkohol jm suurema kõikuvusega tooted, juba alates 2003. aasta sügisest olnud sarnaselt euroalaga allpool kahe protsendi piiri,” ütles Alber.
Vahur Kraft: eurole üleminek on sama tähtis, kui oli EL-iga liitumine
Eesti Panga endise presidendina olete võidelnud võib-olla kõige rohkem Eesti liitumise eest eurotsooniga. Nüüd on see sattunud löögi alla. Kas eurole üleminek 1. jaanuarist 2007 on reaalsus või pigem unistus?
Arvan, et täna on eurole üleminek reaalsus, kuid kindlasti muutub lugu poliitilisemaks.
Kui Eesti ei täida inflatsiooninormi (mis on tõenäoline), kas siis lükkub eurole üleminek aasta võrra või veelgi kaugemasse tulevikku?
Kui Eesti ei täida inflatsiooninormi, siis peame ootama järgmist eduaruannet, mis annab soovituse liikmelisuseks. Samas peame jälgima ja analüüsima, mis toimub Sloveenia ja Leeduga, kellega koos oleme ERM2 liikmed. Jälgima peaks ka Lätit, Maltat ja Küprost, kes on samuti ERM2 liikmed, kuid meist aasta taga. Millised on nende väljavaated? Ega ometi soovita kahte gruppi liita?
Millal tehakse lõplik otsus, kas Eesti liitub eurotsooniga või ei? Täna, homme, järgmisel suvel?
Oleneb, kummalt poolt vaadata. Eesti poolt teeme otsuseid nii täna, homme kui ka ülehomme, näidates sellega meie valmisolekut. Euroopa poolt vaadates eelnevad otsustele Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga eduaruanded, sellele järgnevad arutelud ning lõpliku otsuse valmisoleku kohta teeb Ülemkogu järgmise aasta suvel või sügisel.
Kas täna võivad mõned poliitilised jõud kroonist populistlikult loobuda? Millised on need lihtsamad võimalused?
Võimalusteks on meie mittevalmisolek ehk majanduslike kriteeriumide mittetäitmine ja seaduste mitteharmoneerumine.
Te olete olnud veendunud eurotoetaja – miks see on tähtis?
Olen eurotsooni liikmeks saamist ja selle tähtsust võrrelnud ühinemisega Euroopa Liidu ja NATO-ga. Eesti on integreerunud Euroopaga sõjaliselt, poliitiliselt, majanduslikult ja rahanduslikult. Sellega oleme kindlustanud Eesti tuleviku.
