Lisaeelarve kolmandale lugemisele saatnud rahanduskomisjon ei toetanud mikroettevõtjate ja turismi toetuste kahekordistamist
Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri avaldas kahetsust, et koalitsioonierakonnad ei toetanud muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli kahekordistada mikroettevõtete ja turismisektori toetusmeetmeid EASis ning eraldada kriisi tõttu peaaegu 200 miljonit eurot tulu kaotanud haigekassale lisaraha, et katta plaanilise ravi kulusid.
„Me eraldame raha küll viirusega võitlemiseks, kuid plaaniline ravi ju praegu sisuliselt seisab. Ka sellega tuleb ühel hetkel tegelema hakata,“ ütles Lauri. „Tulude languse tõttu ei pruugi praegu ootel olevad, rääkimata uutest haigestunutest, ravijärjekordade pikenemise tõttu niipea arstile pääseda.“
Lauri hinnangul on lisaeelarves oluliste asjade kõrval kahjuks liialt palju raha kulutavaid kaheldava väärtusega valikuid, mis kriisi leevendamisele kaasa ei aita, küll aga on ühe või teise erakonna poliitlubaduste seas.
„Siiralt on kahju, et jutt opositsiooni kaasamisest meetmete väljatöötamisse on jäänud sõnakõlksuks. Ja ma üldse ei mõista, miks rahanduskomisjoni koalitsiooni kuuluvate liikmete osalemine lisaeelarve aruteludes piirdus vaikimisega ja nad isegi ei kaitse valitsuse ettepanekuid!“ nentis Lauri.
Katteallikad polnud vastuvõetavad
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et laekunud muudatusettepanekute katteallikad ei olnud enamuse poolt vastuvõetavad, mistõttu need jäeti arvestamata. Küll aga tegi komisjon omalt poolt muudatusettepanekud, millega muudetakse lisaeelarve eelnõu enne kolmandat lugemist.
„Ühe muudatusena andsime Kredexile võimaluse väljastada laenude piiratud kättesaadavusest tingitud turutõrgete puhul näiteks korteriühistutele elamufondi rekonstrueerimiseks mõeldud laene,“ ütles Kokk.
Ta selgitas, et laenude kättesaadavuse parandamine leevendab laenuraha piiratud kättesaadavusest tingitud turutõrget näiteks korteriühistutele, mis asuvad maakonnakeskustest väljaspool ja ei saa kommertspankadest oma korterelamu rekonstrueerimiseks laenu.
„Samuti täiendati tulumaksuseadust eesmärgiga võrdsustada metsamaa kasutamisel puidu varumine ja ökosüsteemsete teenuste osutamine,“ märkis Kokk. Sellega vabastati tulumaksust Natura 2000 erametsamaa toetus, mis oma olemuselt on hüvitis maa kasutamisel ökosüsteemsete teenuste osutamiseks. „See vähendab eraomanike motivatsiooni kriisiajal oma kinnistuid müüa,“ põhjendas Kokk.
Seda, et väikeettevõtjate ja turismisektori toetuste maht jääb väikeseks, nendib ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsion (EVEA), kes saatis riigikogu liikmetele pöördumise, kus palub, et riigieelarvesse jääks paindlikkust kriisimeetmete edasiseks täiustamiseks, mis võimaldaks ministeeriumidel muuta ja parandada kiiruga väljahõigatud meetmeid.
Väikeettevõtjad nõuavad paindlikkust
"Rõhutame, et ülimalt oluline oleks võimalus liigutada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisimeetmete summad erinevate rakendusasutuste ja meetmete vahel, näiteks Kredexi mahu arvelt luua uut või täiendada olemasolevat EAS-i meedet. Me ei saa rääkida vaid turismisektori päästmisest. Vaja on säilitada ka kõik turismi toetavad teenused, mis loovad reisimotivatsiooni Eestisse – näiteks heaolu-, ilu-, tervise-, puhastuseteenused, käsitöö-, suveniiri-, kunsti- ja teised väikepoed turismipiirkondades," sõnas EVEA president Heiki Rits.
Ta lisas, et juba plaanitud otsetoetuste summad – 25 miljonit turismile ja 10 miljonit mikro- ja väikeettevõtetele – on kordades ebapiisavad ning suur osa selle kahe meetme praegusest sihtgrupist jääb toetusest ilma. "Teisisõnu, soovime, et majanduse kriisimeetmete puhul rakendatakse Eesti siseselt vähemalt sama pandlikkust, nagu Euroopa Liit struktuurifondide ümbertõstmisega on lubanud," rõhutas Rits.
EVEA leiab, et hetkel pakutud kriisimeetmed on lünklikud ja on vaja tekitada lisainstrumente nii neile, kes tööturumeetmetest abi ei saa, kui ka teistele enim kannatanud sektoritele. Vastavad ettepanekud olid esitatud nii valitsuse kriisikomisjonile kui riigikogule.
Samuti on EVEA hinnangul väga oluline tekitada võimalus lisavahendite kiireks kaasamiseks laenude ja garantiide otstarbeks Kredexile ja MES-ile uutest, aprillis väljakuulutatud Euroopa Liidu kriisipakettidest. Lisaressursi on kindlasti vaja kaasata ka juba EVEA ettepanekul arendatavasse Kredexi mikrokrediidi meetmesse. Kui see temaatika ei jõua esimesse lisaeelarvesse, siis kutsub ettevõtlusorganisatsioon otsustajaid juba täna alustama teise lisaeelarve kavandamist.
Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.
