Valitsuse plaan tõsta alkoholiaktsiisi 2016. aastast erakorraliselt ning võrdselt 15 protsenti nii lahjale kui kangele alkoholile ei ole Livikole vastuvõetav, kuna avaldab kodumaisele kange alkoholi tööstusele ränka mõju ja viib maksutulu kasvu asemel selle kaotamiseni, märgib ettevõte oma pressiteates. Liviko juhtkonna tänasel erakorralisel nõupidamisel arutatakse kujuneva olukorra mõju Eesti alkoholitööstusele.

Liviko teeb konkreetseid ettevalmistusi, et suunata äri Läti kaudu, kus kehtib kangele alkoholile juba praegu 29 protsenti soodsam aktsiisimäär ja prognoosib selle tulemusel maksta järgmisel aastal Eesti riigile senisest 10-15 miljoni euro võrra vähem makse kui 2014. aastal, suurima osa sellest moodustab aktsiisi ümbersuunamine. Liviko maksis 2014. aastal Eesti riigile 49 miljonit eurot aktsiisi ja makse kokku 64,2 miljonit eurot.

„Praegu kehtiv iga-aastane 10-protsendiline alkoholi aktsiisi tõus on niigi olnud varasemast pikaajalisest prognoosist tunduvalt suurem ja nagu eelmised erakorralised tõusud, ei põhine ka seekordne kava majandussektori analüüsil. Kui valitsus tugineks terviseargumentidele, siis kaotaks nad kange alkoholi ja õlle 2,62 kordse aktsiisierinevuse, mis soodustab õllefirmasid. Liviko kaalub äri suuremat ümbersuunamist Läti kaudu puhtalt oma konkurentsivõime säilitamiseks,“ ütles AS Liviko juhataja Janek Kalvi.

Kalvi selgitas, et 10 protsenti alkoholiaktsiisi tõusu 2016. aastal tähendab õllepudeli kallinemist kahe sendi võrra ja viinapudeli kallinemist 50 sendi võrra. Kavandatava 15-protsendilise tõusu mõju oleks õllepudelile kolm senti, kuid viinale 76 senti. Aktsiisi sama protsendi võrra tõstes on selle mõju erinevat liiki alkohoolsete jookide hinnale kogu aeg suuremaks käristanud ning iga aktsiisitõusuga on õlu suhteliselt odavamaks muutunud. Sõltumatud terviseeksperdid on aktsiisimäärade võrdsustamise vajadusest aastaid rääkinud.

„Kange alkoholi aktsiisitõusu piir on käes, samas õlle tarbimisele ei ole aasta alguses toimunud 15-protsendiline aktsiisitõus mingit mõju avaldanud. Elimineerides jaanuarikuus kajastuvad spekulatiivsed etteostud, on 2015. aasta kange alkoholi aktsiiside laekumine väiksem kui aktsiisi tõusu planeerides saada loodeti. Salaturg kasutab talle antud võimalusi segamatult ja tuntavalt eriti maapiirkondades. Kujundatavale majanduskeskkonnale ei ole võimalik reageerimata jätta,“ ütles Kalvi.

AS Liviko analüüsi kohaselt on alkoholi piiri- ja reisikaubandus suundumas senise põhjaregiooni asemel lõunapiiri äärde ning varasema olukorra asemel, kus Eesti oli reisikaubanduse kasusaaja, muutub situatsioon vastupidiseks ning kasusaaja on juba praegu Läti, kes lähiaastate majandusotsuste mõjul seda positsiooni veelgi tugevdab. Läti kange alkoholi aktsiis on Eesti omast 29 protsenti madalam ja valitsuse kavandatava 15-protsendilise aktsiisitõusu valguses jääb aktsiisivaheks 37,2 protsenti, kuna Läti kavatseb tõsta kange alkoholi aktsiisi vaid kaks protsenti.

Sõltuvalt eelseisva erakorralise aktsiisitõusu plaani kõikidest detailidest langetab AS Liviko otsuse riigi vastu kohtusse minemise osas lähiajal.

"On ilmne, et terve ühe tööstussektori õigustatud ootust on järjekordselt rikutud," nentis Kalvi.