LOE, kuidas ettevõtjad tahavad "sotsiaalmaksukoridori" abil OÜtamisega võidelda
Kohtulahendite kohaselt lasub teenuslepingu töösuhteks ümberkvalifitseermise korral maksurisk täies ulatuses just tellijatel, kes väikeettevõtjatelt teenuseid ostavad. Sellega kaasneb hirm tellida väikeettevõtjatelt teenuseid ning eelisolukorda satuvad ettevõtjad, kellel on teatav hulk töötajaid ja kliente, seisab koja kodulehel avaldatud artiklis.
TMK rõhutab, et kohtulahendite tulemusena ei tohiks väikeettevõtjate konkurentsiolukord halveneda. Eesti jaoks on oluline, et ka edaspidi säiliks paindlikkus ettevõtlussuhetes ja ettevõtjaks olemist soosiv keskkond.
Maksusüsteem peab ühiskonna arenguga kaasas käima ja arvestama uue majanduse eripäradega, kus üha rohkem tekib projektipõhist tegevust, kombineeritud, mitme tööandja ja teenuslepingute alusel tegutsemist, rendisuhteid tööturul ning kasvab ka inimeste soov iseseisvamalt tegutseda.
Koda märgib, et halvimal juhul, tõlgendades kogu ettevõtlustulu palgatuluna, tekib suurima tõenäolisusega olukord, kus sotsiaalmaksu laekumine väheneb, sest paljud siinsed väikeettevõtjad lõpetavad tegevuse ning targa töö ettevõtted kolivad Eestist ära.
Nimetatud põhjusel teeb koda ettepaneku maandada tellijate jaoks maksuriskid ning sisse seada sotsiaalmaksukoridor. Minimaalne sotsiaalmaksukohustus tuleks kehtestada neile ettevõtjatele, kes tegutsevad läbi väikeste osaühingute või on oma töösuhted kombineerinud nii klassikalise palgatöö, dividendide ja enda kontrolli all olevast ettevõttest makstava sotsiaalmaksuga maksustatud tulu osas. Palgatulu osas tuleks aga kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir:
1. Minimaalne maksukohustus (alampiir) aktiivse tegevuse tulu (palgatulu) maksustamisel
Kehtivas Eesti õigusruumis eksisteerib töötasu alammäär, mis kehtib töölepingu alusel töötavatele isikutele. See lepitakse iga-aastaselt kokku tööandjate ning ametiühingute vahel ning kokkuleppe kinnitab valitsus. Hetkel kehtiv töötasu alammäär täistööaja korral on 390 eurot kuus ning eelduslikult tõuseb see 2016. aastal 430 euroni.
Lisaks on Eestis kehtiv sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär (2015. aastal 355 eurot), mis kehtib töölepinguga töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele. See tähendab, et töölepinguga töötaja eest tuleb reeglina tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 355 eurolt kuus (355*33%=117,15). Samas summas miinimumkohustus kehtib kvartalipõhisena ka füüsilisest isikust ettevõtjatele (v.a juhul, kui ta on riikliku pensioni saaja või alustab/lõpetab tegevuse kvartali jooksul või tema eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või riik).
Juhatuse liikmete tasustamist seadused ei reguleeri ning TMK hinnangul puudub ka vajadus vastava regulatsiooni kehtestamiseks.
TMK ei pea perspektiivikaks inimesepõhise niiöelda õiglase tasu määratlemist lähtudes tema ülesannetest, äriühingu tegevusalast või tegevuspiirkonnast. Samuti ei pea koda põhjendatuks sekkuda olukorda, kus äriühing ei ole oma osanikule või aktsionärile üldse väljamakseid teinud.
Eeltoodu asemel teeme ettepaneku minimaalse sotsiaalmaksuga maksustatava summa määratlemiseks olukorras, kus osanikule on makstud dividende, kuid isik ei ole saanud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavaid (palgatulu) väljamakseid või on selliste väljamaksete summa aastapõhises arvestuses minimaalne.
Seejuures tuleb arvesse võtta kõikide tööandjate poolt konkreetsele füüsilisele isikule tehtud palgatulu väljamaksed. Teeme ettepaneku lubada maksuhalduril dividende ümber kvalifitseerida sotsiaalmaksuga maksustatavaks palgatuluks kui osaniku või aktsionäri saadud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jääb alla kolmekordse töötasu alammäära.
Põhimõte peaks kehtima vaid väikese omanikeringiga äriühingute puhul (näiteks dividendi väljamaksmise ajal on äriühingul viis või vähem aktsionäri või osanikku). TMK täpsustab, et taolise alammäära saab kehtestada vaid Eesti maksuresidendist füüsiliste isikute osas, sest välismaalasest osanikele taolise kohustuse sätestamine oleks raskesti administreeritav (sageli tasutakse mitteresidendi palgatulu sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid välisriigis; lisaks tuleks arvesse võtta välisriikides palgatuluna saadud summasid) ning vähendaks Eesti atraktiivsust välisinvestorite jaoks.
TMK tõdeb, et nende ettepaneku kohaselt kehtestataks läbi äriühingu tegutsevatele väikeettevõtjatele sotsiaalmaksu tasumisel kõrgemad standardid võrreldes töötajate ja FIE-dega, kuid samas mõistavad nad, et väikese äriühingu omanikul on keskmisest suurem võimalus oma maksukoormust kujundada (läbi palgatulu ja omanikutulu proportsioonide määratlemise).
Näide 1:
2015. aasta jooksul saab isik erinevatelt tööandjatelt (sh ka enda osalusega äriühingust) töötasu või juhatuse liikme tasuna kokku brutosummas 10 000 eurot (keskmiselt 833,33 eurot kuus). Lisaks saab isik sama aasta jooksul 8000 eurot dividendi äriühingust, mille ainuosanik ta on. Töötasu riiklikult kehtestatud alammäär on 390 eurot kuus (4680 eurot aastas).
Uus töötasu ja dividendi eristamiseks kehtestatav alammäär on 3*12*390=14040 eurot aastas. Dividendina makstud 8000 eurost kvalifitseeritakse palgatuluks 14040-10000=4040 eurot (≤ 8000) ning sellelt peab dividendi maksnud äriühing tasuma ka sotsiaalmaksu. Kui äriühing ei oleks aasta jooksul dividendi maksnud, siis ümberkvalifitseerimist ei toimuks. Kui äriühing oleks aasta jooksul isikul jaotanud dividende näiteks 2000 eurot, kuuluks sotsiaalmaksuga maksustamisele 2000 eurot (˂ 4040 eurot).
Näide 2:
2015. aasta jooksul saab isik erinevatelt tööandjatelt töötasu või juhatuse liikme tasuna kokku brutosummas 10 000 eurot (keskmiselt 833,33 eurot kuus). Isik sama aasta jooksul enda osalusega äriühingust dividende ei saa. Kuna dividende välja ei makstud, puudub vajadus analüüsida, kas tekib täiendav sotsiaalmaksukohustus.
Näide 3:
2015. aasta jooksul saab isik erinevatelt tööandjatelt (sh ka enda osalusega äriühingust) töötasu või juhatuse liikme tasuna kokku brutosummas 18 000 eurot (keskmiselt 1500 eurot kuus). Lisaks saab isik sama aasta jooksul 8000 eurot dividendi äriühingust, mille ainuosanik ta on. Uus töötasu ja dividendi eristamiseks kehtestatav alammäär on 3*12*390=14040 eurot aastas. Kuna isik poolt aasta jooksul palgatuluna saadud 18000 eurot ületab uut alammäära (14040 eurot), siis puudub vajadus dividendide palgatuluks ümberkvalifitseerimiseks. Täiendavat sotsiaalmaksu ei määrata.
Seadusemuudatuse jõustamisel palub koda lähtuda maksukorralduse paragrahvis 41 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.
2. Maksimaalne maksukohustus (ülempiir) aktiivse tegevuse tulu (palgatulu) maksustamisel
Suurendamaks maksusüsteemi aktsepteeritavust ettevõtjate poolt ning parandamaks kõrge lisandväärtusega töökohti loovate ettevõtjate konkurentsivõimet tuleb koja hinnangul samaaegselt kehtestada ka isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatava summa ülempiir (sotsiaalmaksu ülempiir). Vastav ülempiir tuleks kehtestada suurusjärgus, mis vastab kolmekordsele Eesti keskmisele brutotöötasule.
Teenusmajanduse Koda on vabatahtlik teenusmajanduse-, sealhulgas disaini-, tehnoloogia-, konsultatsiooni-, õigus- ja loomevaldkondade ettevõtteid ühendav organisatsioon.
