Loe, kuidas põhjendab Michal riigiametite juhtide suurt palkade vahet
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal põhjendas seda sellega, et veeteede ametis töötab kümme korda rohkem inimesi kui lennuametis ning seega on ka juhil koormus mahult suurem.
„Oma rolli mängib ametite juhtide palgatasemete erinevuses ka ametisse asumise aeg ja sellele ajahetkele vastanud palgakonkurents turul, kuid leian, et tulevikus peaks ka lennuameti juhi palgatase pigem tõusma,“ lisas Michal.
Arikas asus veeteede ameti peadirektori ametisse ligikaudu aasta aega tagasi. Ameti endise juhi Andrus Maide töötasu oli 2014. aastal 3350 eurot, mis tähendab, et paari aastaga on veeteede ameti juhi töötasu tõusnud enam kui 1500 euro võrra. Kristjan Telve asus lennuametit juhtima 2013. aastal – tema palk sellest ajast saadik tõusnud ei ole.
Michal lisas, et riigil tuleb parimate inimeste tööle saamiseks konkureerida erasektoriga ja nendele tippjuhtidele makstavate palkadega.
Enim teenivad riigiametite juhid on selle aasta 1. aprilli seisuga maksu- ja tolliameti juht Marek Helm, kelle töötasu on 5800 eurot. Sama palju teenib ka maanteeameti juht Priit Sauk. Üle 5000 euro ehk 5400 eurot teenib ka Helmi asetäitja maksuametis Egon Veermäe.
Ka maanteeameti juhi palganumbrit põhjendatakse ministeeriumist suure töötajate arvu ning suurte investeeringusummadega kaasneva vastutusega.
Riigiameti juhtide palkade arvestusel kehtib üldjuhul loogika, et ametite peadirektorid kantsleri ja ministri palkadest kõrgemat tasu ei saa.
Kuid on mõned erandid, nagu näiteks maanteeameti, maksu-ja tolliameti ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorid, kelle tasu on kõrge sõltuvalt valdkonna keerukusest.
Konteksti mõttes tasub öelda, et peaminister Taavi Rõivase põhipalk on 5200 eurot ja teistel ministritel 4420 eurot.
