Loe, kuidas põhjendab Riigikogu kantselei Siim Kallase jutu salastamist
Ärileht kirjutas eile lokkavast dokumentidele juurdepääsupiirangute seadmisest, kus viimase aja suurimaks kurioosumiks on riigikogu kantselei käitumine. Nimelt hoolimata Siim Kallase loast VEB Fondi asjus räägitu avalikustada, tembeldati Kallase küsitlemine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjonis riigisaladuseks.
Riigikogu kantselei arvates jätab artikkel „Kantselei salastas Siim Kallase loa kiuste VEB-i komisjonis räägitu” jätab lugejale eksliku arusaama justkui oleks Riigikogu kantselei määranud VEB fondi komisjoni salvestised alusetult riigisaladust sisaldavateks. "Samuti on lugejale jäetud mulje, et Siim Kallase nõusolek on piisav asjaolu salvestiste andmiseks ajakirjandusele," kirjutas kantselei kommunikatsioonijuhi Urmas Seaveri edastatud kirjas.
Järgneb kantselei selgitus:
Tegelikkuses pole Siim Kallase nõusolekul teda puudutava teabe avalikustamise osas mingit seost riigisaladusega. Kallase teavitamine kantselei poolt tulenes isikuandmete kaitse nõuetest ja vastavast kohtupraktikast. Riigisaladus aga puudutab komisjoni liikmete räägitut, mitte Kallast. Riigikogu kantseleil riigisaladuse kustutamise ja avalikustamise õigust ei ole. Vastupidi, riigisaladust tuleb vastavalt seadusele kaitsta ja selle avalikustamine on karistatav. VEB fondi komisjoni istungite salvestistele juurdepääsupiirangu määramine tuleneb kantselei kohustusest täita seadust.
Isikuandmetesse puutuvalt andis Kallas nõusoleku teda ennast puudutava teabe kohta, ent salvestisel kajastuvate teiste isikute teabe avaldamiseks kantseleil voli ei ole, mis tähendab, et vaatamata Kallase nõusolekule on salvestisel teiste isikute andmete kaitsest tingitud juurdepääsupiiranguid.
Kantseleil tuleb teabe väljastamisel väga hoolikalt ja põhjalikult hinnata teabe sisu, et välistada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulek, seeläbi isikute õiguste rikkumine ja sellega seotud õigusvaidlused. Juurdepääsupiiranguga teabe kaitseks on seadusandja näinud muu hulgas ette vastutuse (avaliku teabe seaduse §541).
Ajakirjanik on kujundanud lugejates väära mulje nagu oleks Andmekaitse Inspektsioon andnud Siim Kallase salvestisega seoses kantselei suhtes taunivaid hinnanguid. Tegelikult inspektsiooni järelevalvemenetlus juhtumis puudub, inspektsioon ei ole Kallase salvestise kohta hinnanguid ja seisukohti andnud. Ajakirjanik on kontekstiväliselt sidunud inspektsiooni peadirektori sõnad, mis käivad üldise olukorra kohta avaliku teabe vallas, enda arvamusega Kallase salvestise kohta, tekitades lugejates väärarusaama nagu oleks inspektsiooni juht andnud sellega hinnangu kantseleile Kallase salvestise küsimuses.
Otse vastupidiselt ajakirjaniku järeldatule on inspektsiooni juht leidnud, et Riigikogu Kantseleil on õigus piirata Riigikogu komisjoni salvestisele juurdepääsu isegi siis, kui salvestistele juurdepääsu piiramiseks ei oleks erinorme. Tsiteerides Ärilehe eilses artiklis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peebu sõnu: „Nende sisu võib olla selline, et teatud osas seatakse sellele kas avaliku teabe seaduse alusel juurdepääsupiirang või keeldutakse väljastamast samas seaduses toodud suure töömahu põhjendusel või salastatakse riigisaladusena.”
Riigikogu Kantselei menetleb hetkel Ärilehe ajakirjanik Kadri Paasi teabenõuet Riigikogu uurimiskomisjoni salvestisele juurdepääsu taotlemise küsimuses. Kantseleil on teabenõude täitmiseks aega 16. aprillini 2015.
