Loe, kuidas suhtuvad erakonnad ideesse tõsta eelarve puudujäägi katmiseks käibemaksu

 (127)
Anna teada, kas sinu hinnangul peaks valitsus Lumani ideed kaaluma?
Erakonnad hetkel Lumani käibemaksumäära tõstmise ideed ei toeta.
Erakonnad hetkel Lumani käibemaksumäära tõstmise ideed ei toeta.Foto: Sven Arbet

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman tegi hiljuti valitsusele ettepaneku kaaluda eelarvepuudujäägi katmiseks käibemaksumäära tõstmist 1 protsendi võrra. See samm kasvataks riigieelarve tulusid 2016. aastal hinnanguliselt ca 85 - 100 miljonit eurot. Ärileht uuris erinevatelt erakondadelt, kuidas nemad Lumani ideesse suhtuvad.

Vabaerakond: praegu ei ole käibemaksu tõstmine kuidagi õigustatud

Vabaerakonna tegevjuhi Margus Maidla hinnangul ei ole käibemaksu üldise määra tõstmises midagi saatanlikku.

Maidla sõnul on Euroopla Liidu liikmesriikide seas neid määrasid väga erinevaid, alates Luksemburgist kus on käive masustatud 15 protsendiga, lõpetades Ungariga, kus selle määr on 27 protsenti. Eestis madalam käibemaksu määr on peale Luksemburgi veel kolmel riigil – Malta (18 protsenti), Saksamaa ja Küpros (19 protsenti) ning 20-protsendine määr nagu meil on veel kuule riigil. “Seega oleme meie oma määraga selgelt kesmistest allpool, justkui võiks ju tõsta küll,” leiab Maidla.

Praegu Vabaerakond käibemaksu tõstmist aga ei toeta. Riigikogu valimiskampaania ajal kaalus erakond vähendada ühe valimislubadusena lauale ettepanekuvähendada käibemaksu määr tagasi ühe-kahe protsendipunkti võrra.

Seda lihtsal põhjusel, et käibe maksustamine on väga võimas ja efektiivne fiskaalpoliitiline meede suurendada valitsusel automaatselt oma maksulaekumisi ja rasketel aegadel oleks väga hea sellist meedet riiklike tulude suurendamiseks kasutada, et muude maksulaekumiste vähenemise arvelt tagada sotsiaalhoolekande ja muude riiklike toimingute efektiivsem tegutsemine.

Seotud lood:

“Kui mäletate, siis viimati kui meil käibemaksumäära tõsteti 2009. aastal kahe protsendipunkti võrra oli see igati õigustatud käik riigi poolt. Me pidime hakkama saama toonastes masu tingimustes. Täna ei ole käibemaksu tõstmine küsitava väärtusega koalitsioonilepingu tulude katteks kuidagi õigustatud,” leiab Maidla.

Vabaerakond loobus ka toona riigikogu valimiste raames oma programmi käibemaksumäära alandamist just seetõttu, et Eesti on oma praeguse määraga üsna mõistlikul konkurentsi positsioonil võrreldes teiste liikmesriikidega ja me läksime selgelt palgavaesuse vähendamise peale (tõsta tulumaksuvaba miinimumi jõuliselt) ja töökohtade loomise ergutamise peale läbi sotsiaalmaksu jõulisema alandamise.

“Mida teeb aga tänan koalitsioon, oma senistes lubadustes on nad jäänud enam kui kesisteks, aga nende lubaduste kateteks on välja mõeldud meetmed, mis on meile kõigile vägagi tuntavad – kütuseaktsiisi tõus, nüüd siis käibemaksu määra tõstmine,” lisab Maidla.

Ka käibemaksumäära tõus lööb Maidla sõnul eelkõige vaesemate sissetulekudetsiilide rahakottide pihta, sest nende tarbimiskäitumises on kulutused igapäevaseks toimetulekuks proportsionaalselt kõrgemal kohal, kui jõukamatel inimestel – see tähendab, et käibemaksu määra kasv makstakse kinni otseselt tarbija rahakotist.

“Kuigi tendents, et maksustatakse tarbimist ja tõstetakse kaudseid makse, nagu käibemaksu määr, on iseenesest õiged, siis Eestis on sellega Reformierakonna dikteerimisel selgelt liiale mindud, Eestit tuuakse pidevalt halvas mõttes näitena, kui riiki, kellel on liiga suur osakaal üldisest maksulaekumisest just kaudsetel maksudel, samas on väikesed aga kapitaliga seotud maksud ehk liigvähe maksutatakse rikkaks olemist,” märgib Maidla.

Maidla sõnul tundub, et tundub, et valitsuskoalitsioon on järjest suuremas meeleheites oma kolaitsioonilepingu rakendamise osas ja rapsivad tühja üha enam. “Ei saa kuidagi toetada kütuseaktsiisi sellist kasvatamist nagu plaanis ja lausa lühinägelik lollus on majutusteenuste käibemaksuerisuse kaotamine – otsene löök meie ekpordisektorile tingimustes, kus meid ümbritsevates maades Soome (10 protsenti), Läti (12 protsenti) ja Leedu (12 protsenti) on need erisused alles.

“Veelgi enam Läti ja Leedu on ju korra proovinud neid erisusi samuti kaotada, aga muudeti hästi kähku tagasi, sest löök turismisektorile oli valus ja vahetu. See, et tänane koalitsioon ei ole suuteline naabrite vigadest õppima, vaid teeb sotsiaalpoliitilisi eksperimente oma rahva peale näitab juba mingid suuremat sorti kognitiivset dissonantsi ja patoloogiasse kalduvat rumalust ning see ei ole meile kõigile üldse hea,” võtab Maidla kokku.

Sotsiaaldemokraadid: kaaluda tuleks õiglaste trahvide kehtestamise ideed

Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei toeta küll kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani käibemaksu tõstmise ideed, kuid endine justiitsminister ning fraktsiooni esimees Andres Anvelt näeb ühe võimaliku katteallikana näiteks õiglaste trahvide kehtestamise ideed.

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman tegi valitsusele ettepaneku kaaluda eelarvepuudujäägi katmiseks käibemaksumäära tõstmist 1 protsendi võrra. Samm kasvataks riigieelarve tulusid 2016. aastal hinnanguliselt ligi 85 - 100 miljonit eurot.

Sotsid ideed ei toeta, sest käibemaksu tõus toob nende hinnangul kaasa üleüldise hinnatõusu, mis mõjutab kõiki tarbijaid. Kõige valusamalt tabaks Anvelti hinnangul aga käibemaksu tõus väikese sissetulekuga inimesi, suuri peresid ja pensionäre, sest kallinevad ju kõik esmatarbekaubad.

"Kui valitsus 2009. aasta suvel käibemaksu tõstis, pani see suurema koormuse just sotsiaalselt haavatavamatele inimestele. Ka võib antud samm vähendada sisetarbimist," leiab Anvelt.

Anvelti sõnul mõistavad nad kaubandus- ja tööstuskoja muret kütuseaktsiisi ja majutusasutuste käibemaksu tõstmise osas ning tõi välja, et sotsiaaldemokraadid on esitanud alternatiivseid katteallikaid, näiteks alkoholi- ja tubakaaktsiisi kiirendatud tõus ning näiteks ka õiglaste trahvide kehtestamist.

"Eelmises valitsuses justiitsministrina pakkusin välja õiglaste trahvide mõtte, mis parandaks inimeste õiguskuulekust. Teisisõnu tähendab see seda, et ka trahve määrates arvestatakse õigusrikkuja sissetulekut. Ei saa määrata ühesuguse suurusega rahatrahvi vanurile, üksikvanemale ja sealsamas Lexusega kiirust ületanud kõrgepalgalisele tegelasele," leiab Anvelt.

Reformierakond: käibemaksu tõus ei ole praegu aktuaalne

Reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri sõnul tuleb käibemaksu tõstmise ideed hinnata kontekstis.

“Ühegi maksu tõstmine ei saa olla eesmärk omaette. Praeguses olukorras otsib valitsus katet lastetoetuste tõstmiseks, sotsiaalmaksu langetamiseks ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks. Selles debatis on kaubandus- ja tööstuskoda pakkunud välja alternatiivseid ettepanekuid seni arutatule ja see on igati konstruktiivne lähenemine olnud,” leiab Holsmer.

“Valitsuse poolt välja pakutud täiendavad katteallikad on olnud kolme erakonna kompromiss. Pole ju saladus, et vasakpoolsete erakondade positsioon on olnud pigem maksustada rohkem teenimist ja kehtestada Eestis astmeline tulumaks,” lisas ta.

IRL saatis Ärilehe küsimusele vastuseks rahandusminister Sven Sesteri lühikommentaari, kus minister nentis lakooniliselt, et praeguse seisuga ei näe valitsus võimaliku katteallikana käibemaksutõusu ette.

Keskerakonnalt ja EKRE-lt Ärilehelt seni vastust saanud ei ole.