Loe, kuidas tekivad liiklusregistrisse „surnud hinged“?
Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul on liiklusregistris umbes 90 000 sõidukit, mida omanik ei saa ka parima tahtmise juures põhjusel või teisel arvelt maha võtta.
„Reaalselt on "päris surnud hingi" mõnevõrra vähem, kuna osa nimetatud 90 000-st on reaalselt alles. Neid saab viia käitlemiskohtadesse, aga ka tuua liiklusse tagasi näiteks hobiautodena,“ ütles Ärilehele AMTELi tegevjuht Arno Sillat, selgitades, et „surnud hingede“ arv on ilmselt tuletatud arvel olevate ja kohustusliku liikluskindlustusega kaetud ning ülevaatuse läbinud sõidukite arvu vahena.
Põhjusi, miks autod sellesse staatusesse satuvad, on Sillati sõnul peamiselt kaks:
Seisma jäänud sõidukid: Siia kuuluvad sõidukid, mida reaalselt enam olemas ei ole; sõidukid, mis on alles osaliselt ja ka sõidukid, mis on täiesti komplektsed, kuid erinevatel põhjustel ei leia momendil rakendust, muuhulgas näiteks hobiautod, ümbervormistamata võistlussõidukid, lõpuni vormistamata siseriiklik omanikuvahetus)
Eestist väljamüüdud sõidukid, mis on arvel nii Eestis, kui mõnes teises riigis: Inimesed ei tea päris täpselt vormistamise korda ja müüvad oma sõiduki teises riigis elavale isikule, ilma seda liiklusregistri büroos vormistamata. Teadlikumad teevad küll registrile paberivabas süsteemis avalduse, kuid see ei rakendu, kui teine pool sama ei tee. Lõpptulemusena on sõiduk arvel nii siin kui ka uuel asukohamaal.
LKFi juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul on praktikas üheks oluliseks probleemiks võõrandamise korral sõidukite ümbervormistamata jätmine.
„Praegu saab autosid müüa nagu kurke ja kartuleid ilma registrist läbi käimata,“ viitab Jesse liiklusseadusele, mis suisa soodustab sellist tegevust – müüjal puudub igasugune kindlus, et auto uus omanik selle enda nimele registreerib. Registris endiselt omanikustaatuses inimesel puudub aga omakorda ülevaade ja kontroll auto edasise saatuse ja asukoha üle.
Nii juhtubki tihti, et endine omanik saab 24 kuu möödudes viimase poliisi lõpust LKF-lt teade, et teile kuulub sõiduk, kindlustage ära või võtke arvelt maha. Praktikas ei saa teate saaja aga sõidukit kustutada, sest füüsiliselt tal enam sõidukit pole.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda ütles Ärilehele, et autode ostu-müügi korra muutmine seni päevakorda tõusnud pole.
Suur peavalu on sõidukitega, mida omanikud on ise osaliselt lammutanud. Läheb näiteks inimesel auto katki ja ta tahab selle lammutuskojale viia. Romula aga tahab selle auto eest pealemaksmist, sest konkreetse isendi lammutamisega talle tulu ei kaasne. Kuivõrd inimesel on võimalus müüa esiuks naabrimehele ja esisild onupojale ning ta saab pealemaksmise asemel hoopis tulu, ei jõuagi sõiduk romulasse. Nii viiakse jäänuk plekitükkidena vanaraua kokkuostu, kuid see on endiselt registris.
„Siis tuleme ühel hetkel taas mängu meie ja saadame teate „kindlustage või kustutage“ ning nõiaring läheb jälle lahti,“ rääkis Jesse.
Mida siis teha?
„Praegu on võimalik on vaid ajutine kustutamine kuni kaheks aastaks, mida saab vajadusel pikendada,“ vastas Jesse.
