Loe, mida ootavad Eesti tippjuhid tulevikult: mis saab palkadest ja kust tuleb majanduskasv?
Alljärgnevalt toome ära väikse ülevaate sellest, mida Eesti tippjuhid tulevikult ootavad:
- Depressiivsete kasvuootuste taustal pole kadunud ettevaatlik optimism. Oma ettevõtte käibe kasvus alanud aastal on veendunud kõigest 20% Eesti tippjuhtidest, mis näitab langust mullusega (25%) võrreldes ning on üks madalamaid maailmas, jäädes selgelt alla globaalsele „keskmisele“ (35%), ent ka näiteks Skandinaaviamaadele (31%), Saksamaale (28%) ja isegi Venemaale (26%). Sellegipoolest on Eesti tippjuhtide hulgas poole rohkem neid, kes kas kindlalt või pigem usuvad oma ettevõtte käibe kasvu kui neid, kes sellesse ei usu (2/3 vs 1/3). Positiivseid noote on näha ka palga ja tööhõive kasvust.
- Jätkub tööhõive ja töötasude kasv. Möödunud aastal kasvas töötajate arv enam kui pooltes (54%) juhtivatest ettevõtetest, neist omakorda enam kui pooled suurendasid töötajate arvu üle 5% - seega on juhtivad ettevõtted kasvanud isegi kiiremini kui kahel eelmisel aastal. Sama palju on ettevõtteid, kes plaanivad töötajate arvu ka tänavu suurendada. Töötasusid plaanib tõsta 73% vastanuist.
- Peamine kasvuallikas on innovatsioon. Uutes toodetes ja teenustes näeb peamist kasvuallikat tervelt kolmandik vastanuist – veel 2 aastat tagasi oli nende osakaal suhteliselt marginaalne ning olulisimaks teguriks käibe kasvu tagamisel peeti loomulikku kasvu koos turu kasvuga.
- Tippjuhid ootavad majanduskeskkonna raputust ja haldusreformi. Ettevõtjate suurim ootus valitsusele on innovaatilise, majanduskasvu toetava keskkonna loomine. Valdav enamik tippjuhtidest peab valitsuse tegevust selles osas kas pigem või täiesti ebatõhusaks. Suurenenud näib olevat ettevõtjate hulk, kes ootavad valitsuselt põhjalikumat raputust ning on selle nimel valmis leppima teatavate järeleandmistega tegevuskeskkonna stabiilsuses. Olulisemate ootuste seas valitsusele on ka haldusreform.
- Maksusüsteemi „parim enne“ pole veel käes. Selgelt üle poole vastanuist pigem nõustub või nõustub täielikult, et Eesti maksusüsteem töötab üldjoontes hästi ja ei vaja kardinaalseid muudatusi. Kolm neljandikku küsitletud juhtidest eelistab dividendimaksu traditsioonilisele kasumilt makstavale tulumaksule. Teed Eesti konkurentsieelise suurendamiseks nähakse maksukoormuse vähendamises, ent erinevates maksuerisustes pigem mitte. Tervelt 85% vastanud tippjuhtidest on nõus andma maksuametile rohkem infot, kui selle tulemuseks oleks varimajanduse vähenemine ühiskonnas.
