Loe, mida toob uus liikluskindlustuse seadus
Eelmisel kolmapäeval oli uus liikluskindlustuse seadus riigikogus esimesel lugemisel. Mis ja miks muutub, tutvustasid rahandusminister Jürgen Ligi ja majanduskomisjoni liige Kristen Michal.
Ligi märkis alustuseks, et kohustuslik liikluskindlustus kehtestati Eestis aastal 1993 eesmärgiga leevendada liiklusõnnetuste tagajärgi nii õnnetuses kannatanutele kui ka nende õnnetuste põhjustajatele.
2012. aastal põhjustasid Eesti sõidukid üle 30 000 liiklusõnnetuse, nende kogukahju oli 40 miljonit eurot, sealhulgas välisriikides oli õnnetusi 2300 6,7 miljoni eurose kahjuga.
Ligi ütles, et eelnõu säilitab kehtiva süsteemi hästi toimivad põhimõtted, kuid kõrvaldab aastate jooksul tekkinud kitsaskohti, hulk nendest on õigustehnilised. "Eelnõu ei too kaasa liikluskindlustuse süsteemi reformi, eesmärk on olnud pigem asja edasiarendus ja kaasajastamine," rõhutas rahandusminister.
16.mail arutas eelnõud riigikogu majanduskomisjon, mille liige Kristen Michal tutvustas riigikogus kolleegidele muudatusi liikluskindlustuses:
1. Liiklusõnnetuses kannatanul on võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Seda juhul, kui tekib varakahju, isikukahju korral tuleb endiselt pöörduda süüdlase fondi poole. Seda just sellepärast, et isikukahjudega on tihtipeale seotud väga pikaajalised nõuded, mis võivad ulatuda kuni pensionide maksmiseni välja. seetõttu on seal teatav piir.
Eriti väiksemates kohtades, kus pole erinevate seltside esindajaid, muudab see inimeste elu kindlasti mugavamaks.
2. Liikluskindlustuse leping muutub sarnaseks muude vastutuskindlustuslepingutega, võrreldavaks ka teiste kindlustustega, näiteks kasko kindlustusega.
3. Hooajaliselt kasutatav sõiduk saab sesoonse erandi - sõiduki võib jätta kuni 12 kuuks kindlustamata tingimusel, et sõidukiga liikluses ei osaleta. Täna see erand seaduses 24 kuuline.
Sõidukit saab ka ajutiselt registrist kuni 24 kuuks kustutada. Toiming on lõivuvaba ja seda saab teha veebis või kohapeal büroodes. Kanne taastub seejärel registris automaatselt, inimene ei pea midagi lisaks tegema ja see on täpselt samamoodi tasuta.
4. Ümber on kujundatud kindlustamata sõidukitega seonduv. Kindlustamata sõidukitele annab Eesti Liikluskindlustuse Fond automaatse kindlustuskaitse. See on uus mõiste ja tähendab, et sellise sõiduki omanik peab maksma fondile tavakorras kindlustamata aja eest automaatse kindlustuskaitse kindlustusmakset. Automaatse kindlustuskaitsega sõiduki põhjustatud õnnetuse korral saab kannatanu fondilt hüvitise (mis on ka praegu nii) ja süüdlane peab kandma üksnes omavastutuse summa, mitte kogu kahju ulatuses. Eesmärk on kaitsta kõiki osapooli võimalikult palju.
5. Sõidukite kahjustamise korral eelistatakse rahalisele hüvitamisele võimalusel sõiduki taastusremonti. Eesmärk on saavutada võimalikult õnnetuseelne olukord ja teiselt poolt takistada seda, et liiklusesse naasevad mingil põhjusel puudulikult taastatud sõidukid, ning vähendada puudulikult või varjatud puudustega sõidukitega tehtavaid müügikelmusi. See pole kindlasti absoluutne, võimalik on kokku leppida ka hüvitamises, mis on ka seaduses kirjas.
6. Kahjude käsitlemine muutub kiiremaks. Kindlustusandja peab kahju hüvitamist alustama hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahju hüvitamise nõude saamist. Tänases seaduses seisab, et kindlustusandja peab sellesama tähtaja jooksul tegema üksnes hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse.
7. Eelnõus on kolm uut tagasinõude alust, mis on otseselt seotud sõidukijuhi või tööandja süülise rikkumisega. Need on: sõidukiiruse ületamine 41 km tunnis; kui avarii põhjustatakse politsei peatumismärguannet eirates; ja tööandja vastu, kui sõidukijuht rikub töö- ja puhkeaja nõudeid ning põhjustab seetõttu liiklusõnnetuse. Enamusele tagasinõuetele sätestatakse ülempiir kuni 3000 eurot.
Rahandusminister Jürgen Ligi tõi veel välja kahjuhüvitise piirmäärade tõusu: varakahju puhul tõuseb see 1 miljonilt 1,2-le miljonile eurole ja isikukahju puhul 5 miljonilt 5,6 miljonile. Samuti suureneb oluliselt mittevaralise kahju kindlustussumma – seniselt 640 eurolt 3200 euroni.
Minister ütles, et kindlustusvaldkonnas tervikuna, sealhulgas ka liikluskindlustuses toimib väga hästi kohtuväline vaidluste lahendamise süsteem. Eelnõuga on kavas kujundada ka liikluskindlustuste vaidluste lahendamine ümber lepitusmenetluseks, mida korraldab Liikluskindlustuse Fond.
Seaduse planeeritud jõustumise aeg on 2014. aasta 1. märts ja osad sätted jõustatakse 2014. aasta 1. oktoobril.
Käibemaksu tasumise ja remondi teostaja valiku küsimust, millest Delfi ja Eesti Päevaleht varem kirjutanud on, esimesel lugemisel ei puudutatud.
