Loe, miks Eesti suurfirmades eetikakoodeksit ei ole

 (15)
Väljapaistev erand on Eesti Energia
Loe, miks Eesti suurfirmades eetikakoodeksit ei ole
repro

Spetsiaalsete eetikakoodeksite kehtestamine ei ole Eesti ettevõtetes levinud, sest viisakat ja seaduslikku käitumist reguleerib riiklik seadusandlus niikuinii. Isegi kui eetikakoodeks on kehtestatud, ei saa selle põhimõtete rikkumise tõttu töötajat koondada.

Ärilehe küsitletud suurfirmades suures osas eetikakoodeksit kehtestatud ei ole ühe erandiga, milleks on riigiomanduses Eesti Energia. Nii ei ole Tallinki personali- ja arendusdirektori Vahur Ausmehe sõnul Tallink Grupil ja tema tütarettevõtetes kehtestatud eetikakoodeksit. „Tallink Grupp suunab oma töötajaid ja juhte ettevõtte põhiväärtuste - pühendumus, rõõm, professionaalsus, koostöö - ning erinevate poliitikate, nagu alkoholi- ja narkopoliitika, võrdse kohtlemise poliitika, kaudu. Üheks meie positsioneeringuks on olla põhjamaine ettevõte, kus ühised eetilised arusaamad kujundatakse läbi arutelude, koostöö ja üksteise mõistmise," märkis Ausmees.

AS Eesti Raudtee töötajate ja tööandja vahelised kohustused ja väärtused, millest igapäevatöös lähtutakse, on reguleeritud „Eesti Raudtee töösisekorrareeglite" ja „AS Eesti Raudtee omandi ja konfidentsiaalsuse hoidmise reeglitega". Reeglid põhinevad heal taval ja üldistel moraalinormidel, mille järgimist töötajatelt oodatakse. „Eraldi eetikakoodeksit ei ole, kuna nimetatud dokumendid katavad eetikaküsimused põhjalikult," lisas firma kommunikatsioonijuht Liina Hallik.

Ka Tallinna Sadamas ei ole eraldi eetikakoodeksit. „Ettevõttena lähtume Hea Ühingujuhtimise Tavast. Lisaks on meil olemas Tallinna Sadama töökorralduse juhend ning teatud lahtikirjutatud põhimõtted ka töölepingutes. Eetika alased põhimõtted on üldisemalt või detailsemalt kirjeldatud paljude ametialade kutsestandardites, nt personalitöötajatel, samuti juristidel, siseaudiitoritel, raamatupidajatel," selgitas sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro.

Rakvere lihakombinaadi kommunikatsioonijuhi Liis Põllu sõnul ei ole nende ettevõttes kehtestatud eraldi dokumendina eetikakoodeksit, sest firma leiab, et ettevõtte eetilised ja moraalsed tõekspidamised kajastuvad kuigivõrd ka ettevõtte töökorralduse reeglites, millega on kõik ettevõtte töötajad tutvuma pidanud. „Lisaks sellele ka ettevõtte missioonis, visioonis ja väärtustes. Seega ei ole me pidanud siiani vajalikuks eraldi eetikakoodeksit kehtestada. Küll aga on HKScan Grupil olemas grupi tasandil kehtestatud eetikakoodeks," lisas Põld.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul peab töölepingu ülesütlemiseks olema seaduses ettenähtud õiguslik alus. „Eetikakoodeksi põhimõtete rikkumise tõttu töötajat koondada ei saa. Ka omal soovil lahkumine võib toimuda vaid töötaja siseveendumusest tuleneva otsuse alusel, mitte tööandja survel ja rikkumisest tingituna.

Küll aga näeb töölepingu seadus tööandajale ette võimalused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tulenevatel põhjustel ja praktikas esineb olukordi, kus tööandja kehtestatud eetikakoodeksi korduv või ulatus rikkumine päädib töölepingu lõppemisega tööandja initsiatiivil," rääkis asjatundja.

Väljapaistev erand

Seevastu Eesti olulisima Eesti Energia riigiettevõtte 2010. aasta sügisel kehtestatud eetikakoodeks ütleb kohe algatuseks, et juhul, kui töötaja või energiafirma koostööpartner seda ei järgi, saab ta hundipassi. „Eetikakoodeks sisaldab põhimõtteid, mille teadmist ja järgimist ootame kõigilt kontserni töötajatelt, ka nõukogude ja juhatuste liikmetelt. Sama kõrged nõudmised esitame ka oma koostööpartneritele. Eetikakoodeks peaks näitama meie töötajatele teed õigete valikute juurde. Eetikakoodeksi rikkumisele järgneb üldjuhul hoiatus või raskematel juhtudel töösuhte lõppemine," seisab juhatuses kinnitatud otsuses.