Muuhulgas viitas audit sellele, et fondide seas esineb palju passiivset investeerimist ehk teiste fondide kaudu rahapaigutamist, selle asemel et ise aktiivselt turgusid otsida. Samuti suunavad fondid suhteliselt palju raha hoiustele ja arvelduskontodele - 2013. aastal hõivas selline rahapaigutus kohati ligi 20% kõigi pensionifondide koguvarast. Riigikontrolör Tarmo Olgo sõnul ei pea riigikontroll sellist trendi heaks näitajaks, sest deposiidil või hoiusel seisva raha mõju Eesti majandusele suhteliselt väike.

Fondihaldurid selgitasid Ärilehele, miks on hoiuste ja „raha" osakaal fondides pidevalt suurenenud.

Intressimäärade alanemine

Suurt rolli mängivad tähtajaliste hoiuste osakaalu tõusul intressimäärade alanemine kõigi aegade madalaimatele tasemetele, selgitas Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla. „Hoiustega sarnase krediidiriskiga võlakirjad pakuvad täna juba kohati märksa madalamat intressi kui pangahoiused. Näiteks on viimase paari kuu jooksul mõne euroala valitsuse võlakirjade intress kohati olnud isegi negatiivne. Seetõttu tuleb hoiuste osakaalu kasvu näha kui fondijuhtide aktiivset otsust kaitsta fondi investoreid võlakirjade intresside võimaliku tõusu suhtes, sest intresside tõusuga võlakirjade hind alaneb," selgitas Tamla.

Intressitasemete normaliseerumisel alaneb tõenäoliselt ka hoiuste osakaal pensionifondides. „Samuti on oluline märkida, et hoiuste osakaal fondides on suurem fondivahetuse perioodide ajal, st kolmel korral aastal - fondide vahel liiguvad siis suuremad summad."

Võlakirja- ja aktsiturgude tõus

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing kinnitab viimase aja pensionifondide trendi, kus raha osakaal on kasvanud. "Selle põhjuseks võib pidada viis aastat järjest kestnud peamiselt arenenud võlakirja- ja aktsiaturgude tõusu ning intresside ja oodatavate tootluste langust enneolematult madalatele tasemetele," rääkis Kunsing. 

"Kui ülimadalate intressidega osta näiteks 10 aastast Saksa riigivõlakirja, siis on suhteliselt suur oht järgmise paari aasta jooksul kaotada oma investeeringu turuväärtusest 5-10% ainuüksi intressiriski tõttu. Kui intressid tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad ja tulevikus võib neid olla odavam osta."