Loe, milleks eestlased kulutasid nelja aastaga rohkem kui miljard eurot Euroopa toetusi
Eesti suutis Euroopa Liidu poolt nelja aasta jooksul makstud 1,12 miljardi euro suuruste struktuuritoetustega suurendada tööhõivet, parandada inimeste tervist ja arendada elukeskkonda, teatas rahandusministeerium.
Euroopa Komisjoni ja seirekomisjoni esindajad tutvuvad sellel nädalal Tartus ja Kagu-Eestis struktuurivahendite toel ellu viidud projektidega, et näha lähemalt struktuurifondide kasutamise mõju kohapeal ning pidada arutelusid toetuste taotlejate ning saajatega.
Euroopa Komisjonile on Eestist 2018. aasta maksetaotlustega esitatud 1,33 miljardi euro ulatuses abikõlblikke kogukulusid. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Euroopa Komisjon meile Euroopa Liidu struktuurivahendite arvelt välja maksnud toetust 1,12 miljardit eurot. Tegemist on rahastusperioodiks 2014–2020 ette nähtud rahadega.
Loe siit, mida viie aasta jooksul tehti Euroopa rahadega:
· loodud eri fondide toel ligi 2000 lasteaia- või lapsehoiukohta
· tänapäevastatud 13 esmatasandi tervisekeskust
· parandatud 8472 korteri energiatarbimisklassi
· võimaldatud 5905 inimesele tõhusam reoveepuhastusteenus
· digitaalse kirjaoskuste koolitusel osalenud 5611 inimest
· lõimumiskoolitustel osalenud 8068 inimest
· kohanemiskoolitusel osalenud 4048 inimest
· ennetusteenuseid saanud 4625 inimest
· täiendkoolitusel osalenud 46 571 täiskasvanut
· töövõimereformi vahendusel teenuseid saanud 36 221 vähenenud töövõimega inimest
· aktiivseid tööturuteenuseid saanud 10 037 inimest
· kutsekvalifikatsiooni saanud Euroopa Sotsiaalfondi meetmete toel 28 196 inimest
· Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil töö leidnud 8683 töötut
· oma olukorda tööturul Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil parandanud 1490 inimest
· rajatud 20 kilomeetrit uusi ja rekonstrueeritud või uuendatud 181 kilomeetrit maanteid, mis kuuluvad kogu Euroopat ühendavasse TEN-T ühenduste võrku
· rekonstrueeritud 134 kilomeetrit raudteid, mis kuuluvad kogu Euroopat ühendavasse TEN-T ühenduste võrku
· rajatud 90,5 kilomeetrit kergliiklusteid
· rajatud 3048 kilomeetrit uue põlvkonna kiireid lairiba internetiühendusi
· oma juhtimissüsteeme parendanud 30 asutust
· unikaalset abi saanud 9373 ettevõtet, kellest omakorda
o 1242 on saanud rahalist abi ja
o 8940 mitterahalist abi ning
o 3854 ettevõtet olid vähem kui kolm aastat vanad
Projektid, mille tulemustega Euroopa Komisjoni ja seirekomisjoni esindajad lähemalt tutvuvad
· Tapa–Tartu raudteel lõigul rekonstrueeriti 2015.–2018. aastal 57 kilomeetri pikkune lõik. Projekti abikõlblik kogumaksumus oli ligi 25 miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 21,2 miljonit eurot.
· Tartu raudteejaama arendamine ja ligipääsetavuse suurendamise projekti abikõlblik kogumaksumus oli 3,65 miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas 2,88 miljonit eurot.
· Tartu rattaringluse loomise projekti abikõlbulik kogumaksumus on 1,72 miljonit eurot ja Tartu linnavalitsus sai Euroopa Regionaalarengu Fondist selle tarbeks toetust 1,46 miljonit eurot. Sellega arendatakse välja Tartu linna kattev rattaringluse võrgustik, mis põhineb osalt elektrijalgratastel ning osalt tavajalgratastel. Rattaringlus saab osaks Tartu linna ühistranspordist.
· Johannes Mihkelsoni Keskus on saanud nii praegusel kui ka eelmisel (2007–2013) ELi rahastamisperioodil toetust tööturu projektide elluviimiseks. Sel perioodil on toetatud viie projekti elluviimist kogumaksumusega 1,59 miljonit eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustas 1,35 miljonit eurot.
· Põlvasse on rajatud uus esmatasandi tervisekeskus, et parandada Põlva haigla pakutavate esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ning kättesaadavust. Uus perearstikeskus avati 2018. aastal. Projekti abikõlblik kogumaksumus oli 1,8 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustas 1,35 miljonit eurot.
· Kiidjärve-Kooraste puhkeala Valgesoo vaatetorni rekonstrueerimistööde abikõlblik kogumaksumus on 286 080 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 243 168 eurot.
Sel nädalal kohtub Euroopa Komisjoni esindajatega Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamist jälgiv ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjon, mille esimees on rahandusministeeriumi asekantsler Kaie Koskaru-Nelk.
“Oleme harjunud Euroopa Liidu struktuuritoetuse mõju tundma ehitatud teedel, kiiremaks rekonstrueeritud raudteedel ja soetatud uutes rongides,” ütles Koskaru-Nelk. “Siiski tuleb meeles pidada, et struktuurifondidest toetatakse ka sotsiaalvaldkonda, nagu inimeste aitamist tööturule, lasteaiakohtade loomist ja puuetega inimeste liikumise lihtsustamist, mis aitab Eesti inimeste elukvaliteeti oluliselt tõsta.”
Muu hulgas külastatakse Tartu raudteejaama, kuhu sõidetakse Euroopa Liidu toetusel soetatud Elroni rongiga, läbides ka Ühtekuuluvusfondi toel rekonstrueeritud Tapa–Tartu raudteelõiku. Lisaks tutvutakse Tartus tegutseva tööturu projekte läbi viiva Johannes Mihkelsoni Keskuse, Põlva esmatasandi tervisekeskuse ja Valgesoo vaatetorniga Kiidjärve–Kooraste puhkealal.
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kuuluvad lisaks ministeeriumide ja riigikantselei esindajatele ning võrdõigusvolinikule veel linnade ja valdade liidu, teaduste akadeemia, rektorite nõukogu, ametiühingute keskliidu, mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu, puuetega inimeste koja, keskkonnaühenduste koja, looduskaitse seltsi, kaubandus-tööstuskoja, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu ning väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni esindajad.
Seirekomisjon ja Euroopa Komisjoni esindajad said ülevaate äsja valminud 2014–2020 rahastusperioodi struktuurivahendite kasutamise vahehindamise aruandest, kus sõltumatud eksperdid analüüsisid, kas eurotoetusi on siiani kasutatud tulemuslikult, kas toetatakse valdkondi, kuhu kõige enam raha on vaja ja kas seatud eesmärgid on tänasel päeval endiselt asjakohased.
